jäänud kanda vähest aega. Mõned, kes läbisid rituaali oma surivoodil, eemaldusid söögist ja joogist et kiirendada surma saabumist. Seda kutsutakse enduraks. Katarismi vastased kutsusid seda näljutamist enesetapuks, mida katarid sooritasid, et kiiremini pääseda siit maailmast. Consolamentum oli ühekordne sakrament. Kord juba omandatud, surmaga võitlevat inimest lämmatati mõnikord padjaga, et kindlustada tema pääsemine. Inimsuhted Katarid pidasid vannete andmist valeks. Vande andmine tähendas, et sa nõustusid Demiurgi ja maailma domineerimisega. Seetõttu peeti vannete tagasi lükkamist anarhiliseks keskkonnas, kus kirjaoskamatus oli laialt levinud ning kõik äritehingud ja truudusvanded põhinesid vannetele. Seksuaalne läbikäimine ja sigimine propageeris hinge orjastatust kehasse, mistõttu seksuaalvahekord oli soovimatu. Vabasid suhteid peeti abielust etemaks. Täiuslikud pidid elama täielikus tsölibaadis, ja need kes sai katari
Jumalaid eristab inimesest eelkõige nende erakordne jõud, nad on igas mõttes tugevamad. See arusaam tuleneb ürgsest kogemusest, mille kohaselt maailmas tegutsevad üleloomulikud jõud. 3 Jumalate funktsioonide paljusus väljendub nende kõnetlusvormide paljususes, kui nende poole pöörduti seoses erinevate valdkondadega, milles nad rakendasid oma jõudu ja mis olid nende kaitse all. Nii oli Vannete Zeus ja Piiride Zeus, Palujate ja Külaliste Kaitsja Zeus ning Vihma ja Välgu Zeus. Kuid funktsioonide paljususele vaatamata säilitas jumalus oma põhiolemuse, individuaalsuse. Lõppsõna Zeus kehastas kõrgeima seadusliku võimu printsiipi, mis ühendas endas jõudu ja õiglust, toimides oma kõrgeima võimus abil maailma- ja ühiskonnakorralduse universaalse garandina. Zeus ei pärinud oma võimu esmasündinud pojana, vaid haaras selle endale terve rea kangelastegudega. Hesiodose(8
(peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub võõtatud nööriga, tegevuseks haridusele tähelepanu pööramine ning omad õpetused olid neil. Dominiiklased rajas Dominicus, riietus must kuub, paistsid silma hariduse ja sõnaosavusega. 12
Dzainism ütleb, et eksimine inimlik. Kahetsetakse järjest kummardusi tehes ja loetakse vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline dzainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus mungad ja nunnad munkadeks ja nunnadeks pühitsetakse. Noviitsid loobivad rongkäigus raha. Vahest loobitakse vanu kuld ja hõbemünte. Sümboliseerib maailmast loobumist. Püha surm (sallekhanA). Lubatud teha ka näljahäda puhul. Lubatud teha ülimas vanaduses ja surmava haiguse korral. Rikkur Ananda, elu lõpul jagas oma vara laiali. Sooritas esimese sallekhanA. Dzainismis hulk tavalisi riitusi: lapse nime andmine, õnnistuse andmine jne
"saksasituatsioonid ja mittesaksasituatsioonid". Nt poeskäimine (saksa keelne). E eesti ja lätikeelsete tekstide vähesus tingitud sellest, et eesti situatsioonid ei vajanud kirjalikku jäädvustamist. Vajadus kohalikku keelt üles kirjutada, tekkis selle keele mitteoskamisest - palve- ja valvetekstid. Otsekeel jumalaga pidi olema emakeelne. Samuti keskaegne õigussüsteem pidas tähtsaks, et reeglid ja traditsioonid oleks tähtsalt järgitud. Vormelite ja vannete täpne lausumine. Iga inimene pidi need vanded lausuma oma emakeeles. Kirja pandi, et sõnastus oleks täpne. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Erinevus linnaelaniku ja talupoja vahel. E millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. e sakslane ja preislane õiguslik definitsioon. Tundub, et määratluse alus ei olnud keel ega etniline kuuluvus
Hakati kirja panema tavaõigust. Linnakodanikuks sai sünnipäraselt. Näiteks linnakodaniku poeg või järglane. Linnaõigus on kõige rohkem keskkonda arvestav. Linnaõigus ei olnud mitte niivõrd karistav, vaid andis võimalikult targad nõuanded, kuidas linnamüüride vahel ellu jääda. Linnaõigus on elamise kord. Linnakodanikuks saamiseks tuli anda vanne ja see allkirjastada. Kogu keskaegne linna, ülikooli ja kloostrite elu käis läbi vannete ning need vanded olid omavahel süsteemis. Jäta meelde: Hansaliidu linnad olid ka Novgorod ja Pihkva. Emalinn oli Eesti jaoks Lübeck. Emalinna raad on see kõrgem kohus, kuhu saab edasi kaevata. Kõik osalised peavad austama kohut, viisakalt käituma. IV LOENG Eesti Kristliku maailma lõhe perioodil 15-16saj 15-16. saj jooksul muutusid Vana-Liivimaa sisemine ja välisolukord oluliselt. Suurte
8.4 Kõue jumal Kuigi Odin oli Külaliste isand ja Jumal Isa, tundsid paljud viikingid suuremat lähedust tema kõmiseva poja Thori, Kõuejumalaga. Selline suhtumine jõudis ka kristluse aega, kus üks islandi naine oli misjonärile öelnud, et Thor, Odini poeg, kutsus Jeesuse, kristlaste Jumala poja duellile, aga Kristus ei tulnud kohale. Jumal Thor oli vastutav hea või halva füüsilise osavuse, vannete andmise ning kõue ja välgu eest. Tema punane habe ja suur haamer võivad viidata sellele, et enne kõue ja välguga seostamist oli Thor olnud tule või seppade jumal. Arvatavasti oli Thori kujudele otsaette löödud raudnael, kust oli 27 võimalik kiviga sädemeid lüüa, näiteks Thori auks taaselustatud müütilises lahingus või püha tule süütamiseks.
Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas
Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas
Igapäevased riitused ja preestrite omapärane riietud ei śokeerinud kedagi. Ei olnud midagi, mis oleks ära tinginud ära keelamise. Kristlasi kiusati taga, oli kristlaste enda sallimatus, sest see on ekslusiivne religioon, välistab kõik teised religioonid. Erakordselt võõras roomlastele. Ei esinenud ka idakultuste juures. Olla eksklusiivne ja sallimatu oli ekspansiivne. Juudiusulised oli tõmbunud omaette, ei värbanud uusi liikmeid. Kristlased keeldusid keisri jumalikustamisest, vannete andmisest(väga tähtis sõjaväes), 313 keiser Constantinus Milano ediktiga kuulutab kristluse sallitavaks usuks. Institutsioonid Võim võib olla koondunud ühe isiku kätte või kahe inimese kätte või võim, mis on suurema hulga inimeste käes. nt. Kuninga võim. Konsuli võim. Senat. Kuninga võim- rex. Imperium- algselt tähendas võimu iseenesest, mis hiljem laienes võttes territoriaarse mõiste. Selline võim, mis ühelt poolt on antud kellelegi inimeste poolt
seletab, kui r¨a¨akiva inimese suust v¨aljuvat o~hku , / ¡ Kujutab k¨ uu¨nega aga m¨argikuju £3 ¢n¨ appu. seletab kui n¨aitab muud. M¨ark on seo- n¨appe, mis risti . tud t~ootuss~onade ja vannete- Algne t¨ahendus on siiski ga ning esineb omakorda v¨aga k¨uu ¨ne l~oikamine, m¨argis paljudes m¨arkides. on n¨aha kaks k¨ uu¨nt. K¨ate ristamise t¨ahendus on hilisem. / ¡ Kujutab £5 ¢riisipead ja ka s~ ojav¨arava
t¨ahendab samuti ette lugemist. 読 kehtib k¨askude ja mana 祝詞 lausumise kohta, し 誦 laulude 詩 kohta. 読 t¨ahendas manas˜onade ettelugemist ning seej¨arel mana pa- nekut ohvriannile. 議類 ⇒籀 LUULETUSTE , LAULUDE LUGE - 議類 MIST. ¨ ⇒ 誦 読 M ARGIB VANNETE JA 旧字 ˜ T OOTUSTE LUGEMIST, 誦 AGA ⇒讀 56 参考 参考 ⇒ 言 ⇒牘 参考 参考
annaabi.ee 
