Jälgede varjamiseks asetas ta püstoli Timo kätte. Paraku aga ta ei mõelnud igat detaili läbi, milliste kuulidega mingi relv laetud on. Timo võimaliku enesetapu tõenäosuse võtab vähemaks ka asjaolu, et Timole oli tema pere kallis ning ta pidas enda naisest lugu. Timo üritas igal võimalikul moel enda naisele abiks olla ning ei öelnud enda pojast lahti, kes oli temavastaselt keisri järgija. Von Bock poleks enda naise õlule pannud veel suuremat koormat, kui ta seda kannatas Timo vangisoleku ajal. Timo surm võis olla ka õnnetu õnnetus. Peale relvaga harjutamist võis von Bock oma relva puhastada ja see võis kuidagi kogemata lahti minna. See võimalus on aga praktselt võimatu, kuna jäljed akna ääres ning seinal rippuv haavlipüss näitavad midagi muud. Minu arvates suurema tõenäosusega Timo mõrvati, mitte ei sooritanud enesetappu. Rohkem märke viitavad küll Timo enesetapule, kuid kindlad faktid on selle vastu.
Saksamaa väärikuse taastamine. Selleks nähti agressiivset poliitikat ning selle tõestuseks on parteijuht Adolf Hitleri üritus Baierimaal võimu haarata.Minu arvates Versaille'i rahulepingud olid Saksamaa suhtes liiga karmid, aga samas ei poolda ka nende muutmist agresiivsusega, mida rakendasid natsid. Seega oma süü oli ka Versaille'i rahulepingul II maailmasõja puhkemisel Adolf Hitler kirjutas oma vangisoleku ajal teose ,,Mein Kampf", kus ta tutvustas oma vaateid.See teos sai suuretsti natside ideoloogiaks. ,,Minu võitlus" kuulutas Saksamaale suurt tuleviku, mis tähendas sakslaste eluruumi laiendamist ja lõpetama Versaille'i rahulepingu.Selleks tuli kõrvaldada riigist demokraatia ja kommunism ning aarja rass tuli kuulutada teistest kõrgemaks. Natside radikaalne ideoloogia ei saanud olla vastuvõetav lääneriikidele, kus valitses demokraatia ja samamoodi Nõukogude Liidule, kus kehtis kommunism
GGG esines Nõukogude Liidus ja Eestis menukalt aastakümne lõpuni. 1989. aastal kolis Gunnar Graps Ameerika Ühendriikidesse. 1990. aastad Pärast Eesti taasiseseisvumist naasis Graps kodumaale. Ta asus tööle Kuku Raadiosse lepingulise muusikatoimetajana ja parvlaevale Estonia, mille ööklubis mängis DJ-na tantsumuusikat. Suvel 1993 jäi mees Estonia pardal Stockholmis vahele anaboolsete steroididega ja sattus kaheks kuuks Rootsi vanglasse. Graps oli vangisoleku ajaga rahul ning kiitis Rootsi vanglaid, kus olid videomakid, muusika ja hea toit kolm korda päevas. Sellele järgnes Eestis periood, kus Graps olude sunnil töötas kohalikes raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool (Guitar Safari, Raeköök jm) ka n- ö tümpsumuusikat, mis ei olnud talle hingelähedane. Aastal 1995 ilmus Grapsil album "Tühjad pihud" ning järgmisel aastal tuli taas kokku ka GGG. Sellega esineti siiski vaid keskmiselt kord kuus. Grapsi masendus suurenes üha.
veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen. Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks.
inkvisiatsiooni teenistuses olevad kaastöölised ja igat masti kriminaalkurjategijad: tapjad, vargad jne. Ka süüdistatava naise, laste, vendade, õdede, isa, ema ja teiste sugulaste, samuti teenijate tunnistused kehtisid, kui need olid tema vastu. Juurdlust ei piiranud mingid tähtajad. Kui inkvisiitorid soovisid, võisid nad süüdistatavat pidada vanglas enne otsuse langetamist kas aasta, kaks, kümme või isegi kogu elu. Kuna vangistatu pidi oma vangisoleku aja kinni maksma, siis hukati vaesemad inimesed kiiremeni, sest nad ei jõudnud maksta. Sellest tuleb välja, et kes kord kohtu alla läks selles pääsemislootust ei olnud. Kohus oli väga julma ja ebaõiglane. ÜLEKUULAMINE Inkvisitsiooniprotestuuri järgmiseks etapiks oli ülekuulamine, mille põhieesmärk seisnes selles, et saavutada süüdiststava ülestunnistus. Ülestunnistuse väljapressimine oli inkvisitsiooni kohtu protsetuuri põhiline lüli.
majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku põhjuseid. Don José rääkis talle meenutustest minevikust, kus kõiges oli süüdi Carmen. Don José meenutused algavad sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don José ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid Mao tänavale jõudnud, hakkas Carmen baski keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Joséd paluma, et ta temal minna laseks
Timo pärast ja proovis tema koormat vähendada. Peale selle muretses ta ka oma poja pärast, kes oli läinud mereväkke. 2. Iseloomult oli Eeva otsekohene, julge ( läks keisri emaga rääkima), tugev, enesekindel ( ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), hoolitsev, abivalmis ( oli Timo aitamiseks kõigeks valmis). Eeva kannatas koguaeg vaikides ära teiste üleoleva käitumise. Kindlasti ei tundnud ta ennast selle pärast hästi, kuid ta oli tugev. Timo vangisoleku ajal tegi ta kõik, et Timot sealt päästa ( va keisriga rääkimist, sest seda Timo ei tahtnud). Kuigi kõik uskusid, et Timo on hull, siis tema mitte : "" ... Närvid on tal muidugi rohkem korrast ära, kui aimame. Aga hull " Eeva raputas pead, " hull ta ei ole."" 1. Enne Timoga kohtumist õppis kodus isaga. Timo viis ta Viru-Nigula õpetaja Masingu juurde. 2. Eeva oli talutüdruk, kuid Timoga abielludes sai aadliprouaks 3
jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen. Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks
Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnusse (Timo koduaresti probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei
tervenes ime läbi jälle peatselt, aga põgenemise jaoks liig hilja. Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnu (Timo koduaresti probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!".
on talupojad juba harjunud ning peaks ennem nende poolehoju ja austuse teenima.. Kuid see kõik näib Jakobile lootusetu ja mõtetu ettevõtmine. Neljapäeval, 28-ndal juulil Jakob nägi und, kuidas Jette tuli tema juurde ning tema räti sees oli keiser Aleksandri valge verest tilkuv pea, keda ta veel oma isaks nimetas. Siis riietus ta lahti ja istus paljalt Jakobi sülle. Reede, 29-ndal Nüüd tahab Jakob rääkida Timo unenäost. Nad istusid jälle kolmekesi, Jakob küsis vangisoleku kohta, et kuidas seal elu oli kah. Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras shokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri. Ühel päeval tuli isegi keiser teda vaatama sel hetkel kui ta magas, tegelt Timo teeskles. Keiser palus jumalat, et Timo talt andeks paluks , et ta saaks ta vabastada , kuid too
väga rängalt ja tervenes ime läbi jälle peatselt, aga põgenemise jaoks liig hilja. Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnu (Timo koduaresti probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!".
ema saabumist väga rängalt ja tervenes ime läbi jälle peatselt, aga põgenemise jaoks liig hilja. Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnu (Timo koduaresti probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!".
Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga. Peagi kutsus Carmen ta ka enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust. Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Don Jose laskiski Carmenil minna ja läks ise naise asemel vangi
ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen. Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Lõpuks annab don Jose Carmeni
annaabi.ee 
