11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi mindi oma tubadesse ja kodudesse
Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel. Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi. Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj.
Portaalini viib niššidega paariastmeline trepp. Portaal, mis asus põhjas, on kitsas ja tagasihoidlik, see on tehtud paekivist. Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele. Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale. Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks
Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Ingli kuju loodi 18. sajandil flaami skulptori Werschaffeltofi poolt. ( http://www.rome-guide.it/english/monuments/monuments_santangelo.html ) 4. Lossi ülesehitus Loss on jagatud viieks korruseks. Esimesel korrusel on Rooma meistriteose looklev trepp. Teiselt korruselt võib leida hoiuruumid, kus kunagi hoiti õli ja vilja, kuid seal asusid ka vangikongid ajast, mil ehitist kasutati vanglana. Kolmas korrus ehk sõjaline korrus, koosneb kahest suurest siseõuest. Neljandal korrusel asusid võrratud paavsti eluruumid, mis olid kaunistatud freskomaalidega kunstnike Giulio Romano ja Perin del Vaga poolt. Viimasel korrusel avaneb suurepärane vaade linnale ehitise hiiglaslikult terrassilt. ( http://www.roma2000.it/zmusange.html ) Lisa 1 Keiser Hadrianus http://www.initaly.com/regions/latium/santangalb.htm (3.02.2010)
Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal.
Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks. Keldrikorrusel olid sünged ja rõsked vangikongid. Seal asus ka salakäik, mida mööda sai viimase häda korral linnusest põgeneda .Torni ülemisel korrusel viibis alaline valve. Linnuse ruumid olid hämarad. Härja- voi seapõiega kaetud kitsad aknad lasid valgust vähe sisse. Pimedal ajal valgustati ruume tõrvikutega, mille suitsust olid seinad tahmased. Linnuses oli sügav kaev. Avarad keldrid olid täis toidumoona ja söögipoolist. Linnused mahutasid sadu
päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid,
Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said
koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja ning ulatub lõunas Mehhiko piiri äärde. Vesterni üks põhiteemasid on tsivilisatsiooni pealetung kõnnumaale looduse, lindpriide ja ,,metslaste" (ehk ,,punanahkade") alistamine. Vesterni ikooniliste elementide hulka kuuluvad kõigest eemal asuvad kindlustused ja tohutu suured rantsod ning väikelinnade kõrtsid, vangikongid ja peatänavad neis paigus leiab aset möödapääsmatu kahevõitlus hea ja kurja vahel. Samas on paljudes vesternites psühholoogilist keerukust, mis ulatub lihtlabasest hea ja kurja vahelisest heitlusest kaugemale, võttes vaat et kreeka tragöödia ulatuse. Vesterni sünd Enne kino sündi 1895. aastal olid olemas populaarsed ,,Buffalo Bill" Cody metsiku Lääne etendused, Zane Grey piiralast pajatavad lood, Owen Wisteri mõjukas ,,The
Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku hakati rajama ühe keerulisema ehitusega linnuseid. Idas käinud ristirüütlid jäljendasid võõrastel maadel nähtut ning ehitasid peamüüri ette veel teise, veidi madalama. Samuti püüti väravaehitisi muuta võimalikult keerulisteks, et ühest väravast sisse murdnud vaenlane niipea edasi ei pääseks. Näiteks pidi ühte Inglismaal asuvasse linnusesse siseneja kõigepealt ületama
Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Rüütel sõdis ratsa. Rüütli peamised relvad olid oda ja kahe teraga mõõk. Kaitseks oli rüütlil käes kilp, peas rauast kiiver soomusrüü. Kuigi rüütlit kartsid paljud ja ta oli
Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Feodaalid elasid linnustes, mis rajati enamasti looduslikule kõrgele kohale. Algul ehitati linnused puust, hiljem kivist. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Ülemine korrus täitis kaitse-eesmärke, keskmistel korrustel asusuid feodaali ja tema perekonna eluruumid, allpool elasid kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus. Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa- ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal
õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus. Surm on üldse selline vabastaja, toob piinatud kehale oodatud rahu ja puhkuse momendi. Meelisteemaks oli elusalt matmine. Novellide pealkirjad on üsna tihti väga otse pahaendelistele sündmustele viitavad. Tihti ründasid tegelasi kõikvõimalikud koletised, nad langesid meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbusid kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks oli tihtipeale romantiline noor naine. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige. Poe naised olid aristokraatilikud, kahvatud, väga kaunid, haigalselt tundlikud ja enamik neist sureb novellides ära. ,,Kõige täiuslikum kunst on kauni naise surma kujutamine
" Hirmu ja õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus. Surm on üldse selline vabastaja, toob piinatud kehale oodatud rahu ja puhkuse momendi. Meelisteemasid elusalt matmine. Nivellide pealkirjad on üsna tihti väga otse pahaendelistele sündmustele viitavad. Tihti ründavad tegelasi kõikvõimalikud koletised, langevad meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbuvad kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks romantiline noor naine, küllap viide omaenese abielule. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige. Poe naised on sellised aristokraatilikud, kahvatud, väga kaunid, haigalselt tundlikud ja enamik neist sureb novellides ära. ,,Kõige täiuslikum kunst on kauni naise surma kujutamine." Ilu
annaabi.ee 
