nende ülesannetest ning on ära määratud häirenimistus. - Rühma juhib vahetult rühmajuht, kellele alluvad rühma liikmed. 1 - Rühmajuhile antakse juhiseid juhtimiskeskusest, mis töötab navigatsioonisillal. - Juhtimiskeskus koosneb juhtgrupist: - kapten - vanemtüürimees - vanemmehaanik - kolmas tüürimees Kõik tegevused toimuvad vastavalt häirenimistule ja otsestele käsklustele. - Erandolukorras võib rühma juht kohustused operatiivselt ümber jaotada, juhul kui selle all ei kannata inimeste ja laeva ohutus. 3. Ohutusrühmade juhtimine ja vastutus 3.1.Juhtimiskeskus - Kapten juhib juhtimiskeskuse tööd. - Vanemtüürimees juhib: a) päästevahendite rühma;
Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 € Pootsman 95 € Madrus 80 € Motorist 95 € Kokk 80 € Toitlustus
Laeva pikkus : 91m Laeva laius: 26m Süvis : 3,7m Kiirus: 30 sõlme [2] 5 3 Meeskond ja last Meeskonda kuulub kokku 8 liiget. Lisaks on laeval veel lisameeskond kohviku ja poe jaoks. Kohvikut ja poodi opereerivad teised firmad, kes maksavad laevafirmale ruumide kasutamise eest renti. Lisameeskonnas olevad kokad teevad süüa ka meeskonnale. Lastiks on laeval reisijad ning autod. Laev mahutab kokku 836 reisijat ja 120 autot. 3.1 Meeskond Kapten Vanemmehaanik Tüürimees Vahimehaanik Pootsman Madrus Motorist Koristaja Lisameeskond 4 x Klienditeenindaja 2 x Kokk 6 4 Reisi marsruut Marsruut on riikide Eesti ja Läti vahel. Reisi marsruudiks on liin Roomasaare – Riia - Roomasaare. Ühe otsa pikkus on 175 km, mille läbib firma kiirkatamaraan 3h ja 15 minutiga. Reisi marsruut on valitud selline, et välja arvutada umbkaudne liini tasuvus. 7
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud.
mõõtearmatuuri ning hoiatus- ja signalisatsiooniseadmetega. Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi ülalt düüside kaudu. Düüsidest väljuv CO2 aurustub, jahutades intensiivselt ruumi. Kogunedes ruumi allossa, täidab ta seda alt ülespoole. CO2 tulekustutussüsteemiga on kaitstud masinaruum, avariigeneraatori ruum, kompressori ruum ja kütte puhastusruum. CO2 kustutussüsteemi sisselülitamise eest on vastutav vanemmehaanik. Enne selle aktiveerimist tuleb veenduda, et ruumis, kus kavatsetakse süsteem käivitada, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub sisse CO2 häire. Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga. Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid
2.2.5. Laeva meeskonda kuuluvad kõik punktis 2.2.4 märkimata laevapere liikmed. 2.2.6. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.1.1. Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. 2.2.6.1.2. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.2.1. Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. 2.2.6.2.2. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 2.2.6.3. Reisijateteenistus 2.2.6.3.1. Reisijateteenistuse juhiks on intendant. 2.2.6.3.2. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. 2.2.6.3.3. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus - ladu ja köök. 2.2.6.3.4. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, restoranil
peletamiseks). Päästepaadi õppuse juht on teine tüürimees. 5. SOPEP jaama õppus- SOPEP jaama õppuse puhul räägitakse, miks on SOPEP jaamu üldse vaja, miks nad just asuvad autotekil ja mis varustus asub SOPEP jaamades. SOPEP jaamade põhiülesanne on omada varustust, millega on võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest ja raskeveokitest lekkinud õlide ja kütete likvideerimiseks. SOPEP jaama õppuse juht on vanemmehaanik. 13 Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sillas, 3 päästevesti masinaruumis ja päästerõngad kümnendal tekil) asuvad kuuenda ja seitsmenda teki mõlemas pardas ja kogunemiskohtades. Kummagis pardas on varustust vähemalt kõigile inimestele, see tähendab, et juhul kui evakuatsioon on võimalik ainult ühelt pardalt, siis jagub päästeveste ja
tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus. · Masinaruum vanemmehaanik, vahimehaanik kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö. Haalamine: · Kapten: 1. Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil. · Vanemtüürimees: 1. Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta. 2. Annab korraldusi haalamisjaamadesse otsade andmiseks kaldale. · Tüürimehed: 1. Informeerivad silda kaugusest ümberasetsevate laevade ning kaideni, sõltuvalt
asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 3.3 Tekiteenistus Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 3.5 Reisijateteenistus Reisijateteenistuse juhiks on intendant. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus ning ladu ja köök. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, 5 restoranil -restorani direktor, kauplusel kaupluse juhataja, laol laojuhataja ja köögil - peakokk.
Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: Sillas kapten ja/või vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 3. tüürimees ja pootsman, 3 madrust. Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud 2. tüürimees, vanemmadrus, 3 madrust. Masinaruum vanemmehaanik, vahimehaanik kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö. Haalamine: Kapten: 1. Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil. Vanemtüürimees: 1. Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta. 2. Annab korraldusi haalamisjaamadesse otsade andmiseks kaldale. Tüürimehed: 1
Keskmisel ja kõrgel töörõhul töötavates kateldes kasutatakse veetaseme näidikutes klaasi asemel õhukestest vilgukiviplaatidest koostatud läbipaistvaid pakette, tagantvalgustust ning kraanide 6 ja 8 asemel kaugjuhitavaid kiireltsulguvaid ventiile. NB! Katla veetaseme langemisel alla alumise lubatud piiri ei tohi mingil juhul toitevett lisada, vaid katel tuleb viivitamatult seisata. Katla edasise töökõlbulikkuse üle otsustab vanemmehaanik igal konkreetsel juhul katla ülevaatuse tulemuste põhjal. Katla ohutut tööd tagavatest esmatähtsatest armatuurielementidest väärivad lähemat käsitlust ka kaitseklapid, mille ehitus, paigutus ja arv on rangelt reglementeeritud. Üldjuhul peab igal katlal olema vähemalt kaks kaitseklappi ja vaid katlad aurutootlikkusega alla 750 kg/h ning utilisatsioonikatlad võivad olla ühe kaitseklapiga 25 VIII -6 katla auruauruarmatuur
Kõige lihtsam on reguleeritava sammuga sõukruvile või "kerge Veendunud , et mootor käivitub normaalselt ja süsteemid ja kruvi" karakteristikul töötavale peamasinale anda täiskäigu reziim Kõigi seadmete ja süsteemide ettevalmistamisel peab visuaalselt abimasinad on väljasõiduks ettevalmistatud , teatab vanemmehaanik suurendades koormust nimipööretel nnim= const., kus koormuse veenduma , et käivitavatel seadmetel ja nende ümbruses ei oleks laeva kaptenile jõuseadme valmisolekust ja kooskõlastatakse sillaga tõstmine toimub koormustunnusjoone järgi ( joonisel lõik b...a). kõrvalisi esemeid , mis segaksid seadme tööd ja selle teenindamist. juhtimispultide töö.
Niipea kui laeva asukoht saab kindlalt seotud kaldaga, tuleb täpsustada ETA arvestades hoovuste tegevust. Ettevalmistuse hulka peab kuuluma lootsi kutsumiseks kasutatava VHF-kanali väljaselgitamine, samuti side pidamise detailid sadama raadiojaama, liiklustalituse ja sadamajärelvalve keskusega. Enne saabumist tuleb palju teha ja VO peab kandma hoolt, et kõik ohvitserid ja laevapere liikmed oleksid õigeaegselt kutsutud saabumisega seotud ülesandeid täitma. Vanemmehaanik vajab teavet masina viimiseks manööverseisundisse ja abiseadmete ja mehhanismide õigeaegseks käivitamiseks. Sildumistöid juhendavad ohvitserid vajavad teatud aega tagamaks ankrute, kinnitusotste ja haalamisvintside kasutamisvalmidust. Lootsitrepp ja pardatrepp vajavad ettevalmistamist kasutamiseks. Kapten peab olema õigeaegselt hoiatatud, et ta saaks lootsi saabumise hetkeks juhtimise üle võtta.
annaabi.ee 
