Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult võrgutanud oli, hiljem sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Tsitaadid Rehepapp: ,,Pole siis tarvis seal õgimas käia, kui ta hädaorg on! Piiri peab pidama, mitte labidaga suhu ajama. Ma olen näinud küll, mis te seal mõisa sahvris teete. Nagu poleks elu aeg palakestki alla saanud, kõik muudkui suhu! Mida sa, lambapea, siis sõid?" Hans: ,,See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju."
Ja kui ta siis rõõmust hüppama hakkab, mis selles halba on? Ja kuidas käitub tark, kui teda kiita? Kas tark ei hüppa? Küll ta hüppab ka, võib-olla mitte lausa tänaval, aga pärast salamahti kodus küll. Igaühel on ju hea meel, kui teda kiidetakse. 13. Jänes sampust ei joo! See on vanasõna, mille mõjul tuhanded lollid hüppavad pea ees jõkke ja jäävad eluks ajaks ratastooli või siis kihutavad ennast maanteel surnuks. Jänes, jah, sampust ei joo, aga lambapea ei joo seda ammugi. Ja üldse, sampus on ebatervislik ja vastik jook, parem ikka võtta pits viina. 14. Maitse üle ei vaielda Vahel tahaks ikka vaielda küll, kui näed, kuidas mõni inimene südamerahuga sitta teeb ja teised seda rõõmsalt kiidavad ja naudivad. Siis hakkab kohe kripeldama, et kuidas saab keegi nii loll olla! Aga ega sellisest vaidlemisest muidugi mingit kasu pole, sest ega sa teise inimese maitset ei muuda. Ja las ta siis naudib oma jubedaid
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik.
(Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) 1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad
annaabi.ee 
