pilti)? 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Tema töödes peegeldub inkvisitsiooni pärand, pikaks venitatud inimesed, näod kõhnad ja piinatud, kummaline valgus. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut
D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Müstiline meeleolu, kummaline valgus. Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii
Tema hüüdnimi „El Greco“ (kreeklane), mille järgi teda tuntakse, viitab tema Kreeka päritolule. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on teinud „Taaveti“ skulptuuri. Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet?
) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga.
Barokkmaal tekkis Itaalias. Diagonaalsuund Caravaggio- Sai tuntuks sest kasutas keldriluugivalgust. FLAAMI Rubens- kõige baroklikum (täidlased inimesed,rõhutas küllust). HOLLAND tõetruu. Olustikumaalid. Tekkisid meremaal ja loodusmaal, 17saj. Rembrant- noorusaeg oli tema kusnsti hiilgeaeg, hiljem sügav ja sünge. HISPAANIA Diego Velazquez- Annab edasi esemete materjali, õhu. põhiliselt maalis õukonnas Teosed:1)"Las meninas"õuetaamid. BAROKK EESTIS Raekoda, Kadrioru loss VANAKLASSITSISM PRANTSUSMAAL, INGLISMAAL. Esines palju sümmeetriat. Nt: Versailles´i loss- kuulsaim ehitis
kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud
varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19. Rokokoo (18. saj 20ndad) 20. Klassitsism (18.saj lõpp 19.saj algus) Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) 21. Romantism(19
faktuuri esemelikkust · Enamasti kujutati veinipeekreid vaagnaid isuäratavate puuviljadega portselanvaagnaid hõrgutisi WILLEM KALF 1622-1693 Teda huvitas · valguse peegeldumine ja murdumine värvilisel klaasil · intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber)
Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse. Nii kaugele pole levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja LõunaSaksamaa otseselt barokne stiil. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Prantsusmaa, Inglismaa rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil vanaklassitsism. Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis
on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal. Piirkond, mille keskuseks on kapitalistlik Holland. Selle stiili eripära oli selles, et peamine eesmärk mida sooviti kunstiga saavutada oli millegi kaunistamine, selle stiili kunsti kaudu/abil. Sellist sorti stiili nimetatakse sageli barokseks realismiks. Selline stiil esines
maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varaklassitsism 1770 1800 · kõrgklassitsism 1800 1830, Pr-maal ka ampiirstiil ('empire'- keisririik) · hilisklassitsism ehk akademism 19. saj. lõpuni valitses ainult kujutavas kunstis Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka 17. saj väga tugevad = vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nim. siinräägitavat stiili seetõttu neoklassitsismiks. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti
*järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusmaal: 1750-1800 vanaklassitsism ja 1800-1850 kõrgklassitsim Prantsusmaal: 1760-1790 Louis XVI stiil, 1790-1800 direktooriumi stiil ja 1800-1820 ampiirstiil ARHITEKTUUR Hakati mõõdistama antiikarhitektuuri varemeid ning kirja panema. Tuli luua sellist arhitektuuri, mille abil saab ühiskonda reeglipärasemaks muuta. *kollosaal orderid- sambad, mis ulatuvad üle kahe korruse *sammaskortikus- meenutab Kreeka templi otsa fassaadi *tuli kasutada antiikkunsti reegleid *ehitised on sümmeetrilised ja blokiviisiline liigendus
peegli galerii, akende vastassein on kaetud peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism Mis on iseloomulik rokokoole ja mis seda põhjustas Seda kunsti põhjustas: Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi ja peenemaid meelelahutus viise Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist või vaimset pingutust. Rokokoole on iseloomulik: Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid
Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. • Oluline meelte ja tunnete rõhutamine.
ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks.
-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt.
Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN Täpsemalt veel PÄRISBAROKIST, sest see on see kõige rokim. Arhitektuur Esmane eesmärk püstitada kirikuid. Kirik võib rohkem kanda barokki kui palee. Lähtuvad tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid
varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal) barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad) rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis
nähtavaid vorme. Maalilise tänavapildi loomiseks aga asetus fassaad tänava poole nii, et oli kooskõlas teiste, temaga sarnanevate hoonetega, s.t. et hakati rakendama ansamblilisuse printsiipi.Sama on näha ka uute linnaplaanide kavandamisel ( ja elluviimisel )- juurdub kiirtena kokkujooksvate ( pea )tänavate süsteem. Paralleelselt maalilis - dünaamilise barokiga arenes kainem, eriti Rooma antiarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginev klassitsistlik barokk ( nim. ka vanaklassitsism ). Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik, fassaadide ette- ja tagasiasted suhteliselt väikesed, puudub pillav dekoor. Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja
annaabi.ee 
