2

pdf

Juudi muusika

3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kinnor oli muusikariist antiikajal, see oli 5-9 keelega lüüra. Tuntud kui Taaveti lüüra.! ! 9. Kuidas on tuntud juutide eluolu kajastava muusikali pealkiri?! V: Viiuldaja katusel. ! ! 10. Holokaust - Päev mil juute tagakiusati ja hävitati.

Muusika → Muusikaõpetus

5 allalaadimist

1

docx

Egiptuse kunst

Egiptuse kultuur eksisteeris põllumajandus, tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele 2778 e.m.a- 332 e.m.a Sfinks Maaalune kividega vooderdatud hauakamber Kaljukünkast väljaraiutud Dünastia ajast.III a.t. e.m.a (u. 1480 e.m.a) MUUSIKA Tuntuimad pillid: Kinnor, sofar,harf, topeltsarmei, Egiptuses tegutses ka orkester, Templi-orkester. Orkester. Kujuteldud pillidega.

Kultuur-Kunst → Kultuur

1 allalaadimist

4

docx

Vana-Kreeka ja keskaja muusika mõisted

Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Van...

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

1

docx

Keskaja mõisted

MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüü...

Muusika → Muusika

6 allalaadimist

1

doc

Araabia muusika, Juudi muusika, Austraalia muusika

Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5. Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. 2

Muusika → Muusika

66 allalaadimist

2

rtf

Muusika ajaloo mõisted

reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...

Muusika → Muusikaajalugu

2 allalaadimist

1

docx

Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides

rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga. Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste, kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5. saj e.m.a.

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

9

pptx

Juutide muusika

youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38  Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw  Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil ­ Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor  Tänapäeva Muusika o Iisraeli esindaja Hovi Star (Hovav Sekulets) Eurovisioonil o https://www.youtube.com/watch?v=SpWKf cjXcp0&nohtml5=False  Kasutatud Materjalid Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp ­ Muusikaõpik 7.klass -2011 Google pildid: https://www.google.ee/search? q=Shofar&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ah UKEwiBqdOD_YPMAhVEJg8KHRnKDvIQsAQIGQ&biw=2133& bih=1061&dpr=0.9#imgrc=Mr5dg6sRtANxLM%3A https://www.google

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

21

ppt

Powerpointi esitlus Egiptuse muusikaajaloost

keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp.  Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923)  Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform ­ muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline.  Tänapäev · Egiptuse kultuuris on suurenenud popmuusika tähtsus. · Tuntumate poplauljate hulka kuuluvad Mohamed Mounir, Amr Diab. · Egiptuse rahvamuusikat mängitakse pulmades ja traditsioonilistel pidustustel.

Muusika → Muusika

7 allalaadimist

4

docx

Vana-aeg muusikas

4. Vana­aja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5.  Raamtrummid  Paanvile  Vina E  Plagistid  Lurr  Lanto  Tsistrumis  Flöödi taolised   Harf  Tamburiini  pillid  Rebapp taolised pillid  Šalmü  Kinnor  King simesena võeti kasutusele löökpillid 6. Antiikmuusika ei maade ühised tunnused on: 1)Sünkronistlik ­  muusika oli soetud teiste kunstidega­ poeesidega, tantsuga,  vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. 2) Valdavalt ühehäälne 3)Rituaalne tähendus 7. Antiikkunsti eriline arendaja oli Antiik­Kreeka. 8. Antiikaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid

Muusika → Muusika ajalugu

2 allalaadimist

1

doc

Muistne muusika

Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

1

txt

Mõisted

Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...

Muusika → Muusikaajalugu

47 allalaadimist

6

odt

Vanaaeg

Pillid: kasutusele võeti esimesena löökpillid, need on : raam trummid, plagistid, kõristid, tsistrumid, tamburiini ja taldriku taolised, king (koosnes 16 plaadist ja need rippusid). Puhkpillid: – Naturaalsed ehk leitud pillid. – vilepillid(paanivile) sarvetesse oli tehtud augud. – Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka. Keelpillid – on tähtis kõlakast(resonaator) – Harf, lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina 2.Antiikaeg Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon. 1. arhailne (vanaaegne) 8. saj -6.saj eKs 2. Klassikaline 5.saj- 330 eKs kahte esimest perioodi iseloomustab see, et muusika ei olnud oma ette kunstiliik 3. Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks 4. Rooma võimu ajajärk 395 pKs Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes

Muusika → Muusikaajalugu

2 allalaadimist

5

docx

Muusika riigid 7 klass

Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. · Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn · Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. · Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor · Sofar- kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · Halil- roopillitaoline instrument  Austraalia · Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve. Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma,

Muusika → Muusikaõpetus

28 allalaadimist

6

docx

VANAAJA MUUSIKA

ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Pillid. Kiviajal kasutati palju igasuguseid löökpille, hilisemal ajal ka flöödi- ja sarvetaolisi instrumente. Vanas Egiptuses olid tuntud otseflööt ja harf. Mitmel pool mängiti lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille (Mesopotaamia aladel). Piiblis on mainitud lüüra-taolist pilli kinnor (ilmselt Palestiina päritolu). Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel. Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning

Varia → Kategoriseerimata

1 allalaadimist

3

docx

VANAAJA MUUSIKA

ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Pillid. Kiviajal kasutati palju igasuguseid löökpille, hilisemal ajal ka flöödi- ja sarvetaolisi instrumente. Vanas Egiptuses olid tuntud otseflööt ja harf. Mitmel pool mängiti lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille (Mesopotaamia aladel). Piiblis on mainitud lüüra-taolist pilli kinnor (ilmselt Palestiina päritolu). Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel. Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning

Ajalugu → Ajalugu

5 allalaadimist

8

docx

Muusika

· Hiina · India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana ­ Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest. Vana Kreeka · Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti. · Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena  · Muusikuid sõjas ei tapetud.

Muusika → Muusika

15 allalaadimist

7

rtf

MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD

Oli kaks korda abielus. AJALUGU Kuidas on tekkinud muusika, ja millistest allikatest pärinevad inimeste teadmised muusikast? Teadmised muusikast: kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad muusika ja tantsuga seotud rituaale; kaevamistel leitud pillidest; kirjalikest allikatest. Esimesed muusikainstrumendid: Eri löökpillid; meso- ja neoliitikumist flöödi- ja sarvelaadsed pillid; trompeti eellased; otseflööt; harf; topeltalmei; lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid, kinnor (5 - 9 keelega lüüra), signaalpill ofar. Riigid, kus muusikakultuur saavutas kõrgema taseme: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina, Kreeka Muusika kui Jumalate keel: Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäältega, nende pille peeti pühadeks. Vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Antiikmuusika õitseng 4. - 5

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

7

docx

Vana Kreeka pillid

Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 ­ 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli. Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks ­ seda peeti pühaks muusikariistaks ja sellel ei mängitud kunagi kurba muusikat. 1360 eKr ilmusid Egiptusesse hiiglasuured lüürad. Neid kaunistas tihti pardi pea kui märk, et need on seotud jumala Amoniga

Muusika → Muusika

27 allalaadimist