meile rääkinud meie ............................ (vanavanemad) ja samas anname need ja edasi. Need esemed on suulise kultuuri lugu sellest, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Käsitsi ei jõua maailma .................... (mõttetuid) asju täis toota. Käsitöö on selline asi, mis on väärtuslikum, käsitsi tehtud asju ei visata nii ruttu ära. 2. püüa üles märkida/joonistada kujundeid, mida esemetel näed ORNAMENDID Läbi aegade on eestlased oma ehetel, kudumitel ja peremärkidena kasutanud geomeetrilisi märke. Osad neist märkidest on sümbolid, mis omavad kindlat tähendust ja eesmärki. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Vana-Kreeka VAASIMAAL Vaasimal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Geomeetrilise mustriga maalid 8. sajandist eKr Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena. Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos
toetavad kolmnurkviilu. See sammaskoda, mille keskelt avaneb sissepääs teadmiste templisse, on ühtlasi eesti rahva hariduspüüdluste sümboliks. Sama motiiv kordub pilastritena hoone tagaküljel, kus asuvad ka ehituse alguse- ja lõpudaatumitega graniittahvlid. Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat seinapinda ehivad vaid akantuslehtedest ornamendid akende all motiiv, mis viitab veel 18. sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis
purskkaevud ja kosed lõhnaveega, peamiselt suured jahipargid. Araabiamaad, Võtsid üle Rooma ja Pärsia aiakunstist Sümmeetria üldkompositsioonis, Tõid Euroopasse palmi, Niisutus, akveduktid. Hispaania vee ja varju aiad ja pargid, kia kanaliga neljaks osaks jaotatud aed küpress, plataani (Aasiast, Datlid. peristüülaiad. Araabia aiad P-Aafrikas, chahar-bagh. Ornamendid, Aafrikast). Pöetud puud, hekid, lossiaiad Püreneedes Granadas, arabeskid, mosaiiksed teed, muru, ornamentaalsed Alhambras. veebasseinid, kanalid, tiigid, lillepeenrad (parter). Rohkelt ka purskkaevud, puiesteed, vaibad- ronitaimi pergolatel.
Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park sellise pargi idee pärines Hiinast. Püüti jätta mulje vabast puutumata loodusest. Olid olemas grotid
Juugend Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst. Lühiajaline, kuid kestab siiamaani Eeskujuks on Paul Gauguin William Morris -> Võitlus inetu masstoodangu vastu Ideaal: kõik on ilus ja esteetiline, puhas TUNNUSED: 1) musterdamine, ornamendid 2) dekoratiivne 3) rõhutatakse siluetti, kontuuri, jooni 4) värv on lihtne ja selge 5) ebasümmeetrilisus 6) erootilisus 7) pingestatud kompositsioon Autoreid: Gustav Klimt Antoni(o) Gaudi Peter Behrens Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis Juugendit iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning
..5 1.6.Vanakreeka kultuur..............................................................................................6 1.7.Etruski kultuur......................................................................................................7 1.8.Vana-Rooma kultuur............................................................................................7 2.Antiikkultuuri mõjutused............................................................................................. 8 2.1.Ornamendid......................................................................................................... 8 2.2. kaared, kuplid ja võlvid....................................................................................... 9 2.3.Sambad................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................11
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood
Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2. meander 3. munavööt 4. hammaslõige 5. lainevööt Dooria - Joonia Dooria ja Joonia stiili stiilne võrdlus Korintose stiil Friis Korintose stiil Korintose samba kapiteeli ehiin on kaetud akantuse- lehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline TÄNUD KUULAMAST !
ROKOKOO MOOD · Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. · ... pärineb sõnast rocaille - kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. · Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. RUUMIKUJUNDUS · Ruumid -väiksed -mugavad -intiimsed · Tekkisid koridorid SEINA KAUNISTUSED · Lillelised tapeedid · Peeglid · Väiksed maalid · Gobeläänid ORNAMENDID · Ebsümeetrilised · Põhikomponendid -väänlevad varred -lehed -õied -C kujuline sopilise äärega motiiv TOONID · Domineerisid heledad toonid -hõbehall -helesinine -roosa -kollane -leheroheline MEESTE MOOD · Naiselikumad · Neil ei püütud kehavorme välja tuua · Kandsid kohevaid riideid · Meeste kuubedel täideti puusakohad -vaheriide -hobusejõhvi -paberiga · Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo
väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega. EÜSi maja- dekoratiivne värvikasutus, motiivid, varieeruvate kujunditega aknad. Näituse 5 - iseloomulikud taimsed ornamendid ning aknad. Julius Kuperjanovi 44 - dekoratiivne värvikasutus, taimsed motiivid. Tuntumaid hooneid maailmas A.Gaudi, maja Bartselonas V.Horta, Tasseli maja Brüsselis Kasutatud lingid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/impressionism_juugendstiil_ leilalille.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Juugend https://www.google.ee/search?q=google+translate&espv=2&biw =2051&bih=1001&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0a hUKEwi7v8nStN Tanan tähelepanu eest!
Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) ·Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Templi arhitektuur Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: Meander Munavööt Hammaslõige Lainevööt Pildid rekonstruktsioon Zeusi Pildil on rekonstruktsioon Theseuse templist Olümpias. templist Ateenas Hera tempel Paestumis Täname tähelepanu eest!
korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA catenbury katredaal. Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. Hilisgootika - perpendikulaar Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. ITAALIAAAAAA gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne. Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor. Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis
inimestega, vaid on enamasti väga kummalised ja fantastilised. Maskid ja kostüümid ,,Teispoolsusega" suhtlemisel peeti vajalikuks käituda ja esineda teisiti kui tavalises elus. Rituaalidest osavõtjad esinesid kostüümides ja maskides. Fantaasiaküllased maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Maske on kantud ka hiljem, tänapäevalgi, mitmesugustel karnevalidel ja pidustustel. Ornamendid Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavast maailma jäljendavatest kujunditest. Selle üheks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. ,,Ornament" on tulnud ladina keelsest sõnas ,,ornarne" kaunistama. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Tihti väljendasid need keerukaid
kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge. Kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud ehk MENHIRID. Kivikalmetesse ehk DOLMENITESSE maeti pika aja jooksul inimesi.
tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Mosaiigid on väga meisterlikud oskuslikult on edasi antud keerukaid poose ning valguse ja varjude mängu. Roomas levis ka tahvelmaalikunst
Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus.
DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed
Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat
Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi(Hispaania). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist.
kinnisidee täielikult iseseisvast naiselikust seksuaalsusest. Kompositsioonielementidena on kasutatud kõveraid piirjooni ja ornamente, mis täielikult edastavad maali erootilist efekti, mis hiljem on täiustatud kuldsete toonidega. Danael asuv fookuspunkt ja moonutatud perspektiiv lisavad seksuaalset dimensiooni kogu tema kehale. Ent samal ajal on loodud ka distants ornamentaalsete elementide läbi. ,,Kuldne vihm siseneb Danae kehasse ja ornamendid annavad sellele antiiksele motiivile kujutluse pühalikust vaimustusest. Kogemus seksuaalsest mõnust, mis on tagatud ahvatlevate ornamentidega, on rohkem kui ainult hüve. See saavutab midagi, milleks meessoost partner ei pruugi olla suuteline; see muudab naise ihu seletamatuks kunstiteoseks." (Werner Hofmann) Danae on kõige ekstreemsem näide illustreerimaks Klimti konseptsiooni täielikult autonoomsest naiselikkusest. See iseseisvus on saavutatud läbi distantsi, mis on
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve ...
miskit valesti olevat, see võib tunduda lihtsalt mõne vahva putukaliigina. ,,Withus oragainstus" pole mitte lihtsalt töö pealkiri, vaid justku Banksy välja mõeldud liik: pikkade tundlatega suur pruun (surnud) mardikas, kelle mõlemale küljele on kinnitatud reaktiivlennuki tiivad. Mardikas näeb välja nagu sõja elusolendist tööriist, kelle tööks on hävitamine oma riigi nimel. Mardika omapäraks on kaunid ornamendid ta kehal, mis justkui sümboliseeriks seda, et ka sõduritel, ,,sõja tööriistadel", on oma elu ilu ja valu nad on indiviidid, mitte riigijuhtide käepikendused. Minule jättis Banksy mimikri sügava mulje juba esimesel vaatamisel. ,,Withus oragainstus" on lausa geniaalne, esmapilgul võib see tunduda natuke napakas, kuid mida kauem vaadata, seda sügavama sisu teos omandab.
Terje Pärgma Riin Merdikes RR-51 Naiste pesu 2011 Ethnc fusion Etnilised ornamendid Looduslikkus Intensiivsus ja elavad värvid Sensuaalsus ja romantilisus Click to edit Master text styles Second level Western Trail Third level Fourth level Fifth level Savanna Lands Click to edit Master text styles Second level Third level
Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane). IV Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood? mehed:
ühtlased värvipinnad. Pildi taustal kaustatud kullalehekestelt peegeldub tagasi valgus, samuti on kasutatud valguse- varju kontrasti, et rangluud, näojooned esile tuua. Klimt on kasutanud erinevaid ornamente ja geomeetrilisi kujundeid. Maali eripäraks on see, et naine on maalitud realistlikult ja tõetruult, kuid ülejäänud pinnad taust, riietus, on abstraktsed ja mosaiiksed. Kunstniku joonekäsitlus on täpne ja korrapärane, kõik ornamendid ning mustrid on detailselt maalitud. Maali proportsioonid on paigas ja korrapärased. Teos ühildub interjööriga ega tekita ruumilist illusiooni. Figuur on maalitud siluetitasandil ning muutub osaks ornamentikast. Maal on oma kuulsuse saavutanud just hinna tõttu ,, Adele BlochBauer'i portree" on kalleimalt müüdud maal maailmas.
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus
Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve. Sellest ajast pärineb Stonehenge kromlehh Inglismaal. Paleoliitikumi kunst Tekkis 2 miljonit aastat tagasi. Koopamaalid olid realistlikud. Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus.
moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL.Tema suursaavutuseks oli Pariisi keskne väljakConcorde`i väljak.Samuti kujundas ta Elysee palee,mis on hetkel Prantsusmaa presidendi reisidents ning Versailles`i lossi ooperisaali. Rokokooajastu maalikunstis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine,võbelevat
· Autoportree ilma kaabuta, 1639 a. Jan Vermeer (van Delft) (1632-1675) · Daam kirja kirjutamas · Girl with a Pearl Earring · Piimanaine Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) · Armastab pruune värve · Kunstniku ema portree · Dr. Nicolaes Tulpi anatoomia loeng · Noore Saskia portree · Kadunud poja tagasitulek 1669a. EESTI BAROKK Narva Kadrioru loss (Niccolo Michetti) Eesti mõisad on tagasihoidlikud, ei ole itaaliahõngulist detailirikkust (ornamendid....) ja Palmse mõis (Kadrina kihelkonnas) Laupa mõis (Türi kihelkonnas) Eestisse jõuab klassitsism. Maardu mõis Kõrged katused, aknad tillukesed, Aa mõisa peahoone Ahja mõisa peahoone (1740ndad) hävis tulekahjus Õisu mõisa peahoone Maidla mõis Sagadi mõis (hilisbarokk) BAROKK VENEMAAL · 17. saj lõpul barokkstiili mõju · 1703.a asustatud Sankt-Peterburg · Domenico Trezzini (u. 1670-1734) · Francesco Bartolomeo Rastrelli (1700-1771)
Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses.
astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Sinna viis sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Miks kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentika vastu? Milline tähtsus oli ornamentidel?usk nähtamatutesse jõududesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jälendavatest kujunditest. Selle ühiseks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. Ornamendid olid kaunistused, loodusrahvad kasutavad ornamente oma elamutel ja tarbeesemetel aga sageli ka iseenda nahal tatoveeringuna. Mis on: linoollõige- graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. , mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat
seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris , sisekujunduses , tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis . Arhitektuur Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Väga armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel. Väänduvad , looklevad metallist trepikäsipuud annavad eriti hästi edasi juugendile
Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml
Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud. Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s.h arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiplaste usk surmajärgsesse ellu. Vaarao oli nende jaoks üks jumalatest ja seepärast nad mumifitseeriti Arhitektuur Haudeleitised Mastaba ja Astmikpüramiid
Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos
Marmor ja pronks. Marmorkjude küljest murduvad tükid, pronkskujud võivad looduslikes tingimustes paremini säilida, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal ajal on terve hulk teoseid ümber sulatatud. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Jumalaid ja sportlasi. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisesse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Kontrapost, kus oli see täielikult lahendatud 13. VANAKREEKA MAALIKUNST 8.saj eKr geomeetrilised ornamendid 8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad Mida teame nendest maaliliikidest vanakreeka kunstis? Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest?
ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4.stiil: neljas stiil heledad, ilusad, rikkalikud, kirjud, karjuvad värvitoonid, püüti jälle ruumi laiendada, kasutati krohvilustusi; mosaiiki kasutati kõikide stiilide puhul, nende kunstiline väärtus on väike
Louis SVI stiil, Jacosi mööbel Gorge Jacobs sai mööblimeistriks 1765 ning ta oli tundtud toolikujundaja. Toolimaterjalna kasutatas ta mahagoni. toolijalad olid sirged, tavaliselt allapooe ahanevad, kannelleeritud samba kujulised. Ta sidus jalgu istmeraamiga kuubikukujuline akantuserosetiga kaunistatud detailiga. Toolipõhjad olid ümaralt kumera servaga. toolileen oli ovaaalne või kilbikujuline, harva nelinurkne mõnikord ka azuurne. Seljatoest lähtuvad käetoed olid kaarduvad. Ornamendid nikerdatud raamil, käetugedel ja leeniraamistikul oli laenatud antiigist - pärlinör meander, tamme ja akantuseeht, looberipärg.
Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Juugend: 5. Antoni Gaudi Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Väga armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel. Väänduvad , looklevad metallist trepikäsipuud annavad eriti hästi edasi juugendile iseloomulikku voogamist
Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Omapärasused/ muud huvitavat * Pitsatsilindrid * Geomeetrilised ornamendid maagilise tähendusega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Rokokoostiilis oli mööbel mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Rokokoo tunneb kergesti ära mööbli kõverate jalgade tõttu. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. (lisa 3) 4. Maalikunst ja skulptuur Rokokoo kunsti iseloomustab heledad,pastellsed toonid,kerglus,mängilisus, õrnad sümbolid. Maalid olid väga
Urbiino Veenus ,,Urbiino Veenus" on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian.Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione's Magavast Veenusest(ca 1510), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele.Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu.
püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3. Ehitusplastika või pargiskulptuurid- seotud ehitistega või pargikujundusega 1 III MAALIKUNST- unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal 1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2
Barokk Eestis oma võimu ja - Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti suuruse Euroopa Kunstimuuseumi filiaal. näitamiseks. maalilisele b Nimeta kaks stiili arokile. Tema uuendatud tunnust, mis on ornamendid olid iseloomulikud looduslähdased lopsakad barokile. Stiili motiivid, näitks tunnus akantuselehed ja lilled ed on ülepaisutatud ja liialdatud k aunistused .
selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.
annaabi.ee 
