enneaegset väljasuremist tuleb vältida Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima Evolutsioon peab jätkuma Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus Looduskaitse printsiibid Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi ignoreerida! Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole tasakaalus, toimub pidev muutumine! Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on evolutsiooni tulemus! Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte ära likvideeri! Ole muutustega kursis! Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on looduse osa – Õpeta ja arvesta temaga! Elurikkus Elurikkust vaadeldakse 3 tasandil: Liigiline mitmekesisus Geneetiline mitmekesisus Koosluste mitmekesisus Liigiline mitmekesisus Kõik Maal elutsevad liigid Probleem liigitamisel-süstematiseerimisel Vajadus süstemaatikute järele suur
edukusest, keskkonnast, konkurentidest - Interaktsioonid loomade ja teiste taimedega ja võime uues kohas edasi paljunde ehk kas vanad olijad lasevad tal olla - Stabiliseerumine- moodustab üheliigilise populatsioone Looduskaitse põhiprintsiibid: -Ettevaatuspr- eelsatakse, et teol on neg tagajärg -Dünaamilisuse pr- kõik on tasakaalus ja seotud -Evolutsioonilisuse pr- evo tagab liigirikkuse -Pideva valveloleku pr- varakult probleeme avastada - Inimese juuresoleku pr- inimene on osa loodusest ja temast ei saa lahti, LK-s tuleb inimesega arvestada ja neg mõju vähendada Looduskaitse eetilised alused- elurikkust tuleb säilitada; ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; evolutsioon peab jätkuma; liigirikkusel on oma sisemine väärtus. St igal liigil on õigus olemas olla, liigid sõltuvad üksteisest, inimene peab hea peremees olema (vastutus tulevate põlvede ees) Populatsioon
enneaegset väljasuremist vältida • Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima • Evolutsioon peab jätkuma • Elurikkusel on iseväärtus Ettevaatusprintsiip – 9 korda mõõda, 1 kord lõika • Dünaamilisuse printsiip – absoluutses tasakaalus on vaid surnud süsteem • Evolutsioonilisuse printsiip – liigirikkus on evolutsiooni tulemus, selle protsessi jätkumine tuleb tagada • Pideva valveloleku printsiip – ühe kaitseala loomine ja kaitsemeetmete kehtestamine ei taga liikide säilimist, tuleb pidevalt jälgida protsesse ja sekkuda enne kahju tekkimist • Inimese juuresoleku printsiip – inimene on osa loodusest, sellega tuleb looduskaitses arvestada, vältida tuleb ülemäärast mõju. 8. Mis on looduskaitse eesmärk?
tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. • Dünaamilisuse printsiip Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust. • Evolutsioonilisuse printsiip Liigirikkus on evolutsiooni tulem. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. • Pideva valveloleku printsiip Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK planeerimisel arvestada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks.
Ettevaatusprintsiip. Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. Dünaamilisuse printsiip. Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. Pideva valveloleku printsiip. Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. Inimese juuresoleku printsiip. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga looduskaitse planeerimisel arvastada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks. 9. Looduskaitse eetilised alused. 1
Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks?
pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsiip ühe liigi või piirkonna kuulutamine looduskaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning
Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda) Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus) Evolutsioonilisuse printsiip (Liigirikkus on evolutsiooni tulem ning liikide rohkus tulevikus sõltub praegustest protsessidest looduses) Pideva valveloleku printsiip ( Ühegi liigi või piirkonna kaitsealuseks kuulutamisest ei garanteeri selle säilimist ) Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega
3a). Miks? Mida suurem on tuvisalk, seda kaugemalt märkavad nad ründavat kulli ja põgenevad (joonis 6.3b). Põhjus peitub järgmises. Oletagem, et iga tuvi tõstab toitudes aeg-ajalt pea, et vaadata, kas vahepeal ei ole nähtavale ilmunud vaenlast. Mida suurem on salk, seda suurem on tõenäosus, et keegi tõstab pea just sel momendil, kui kull nähtavale ilmub. Kui see tuvi siis lendu sööstab, järgnevad teised talle viivitamatult. Seega kasvab koos grupi suurusega grupi valveloleku tase. See, kuipalju just suureneb kogu grupi valvelolek vastavalt isendite arvule salgas, sõltub sellest, mil viisil käitub iga isend üksikult. Jooniselt 6.4a näeme, et mida suurem on jaanalindude salk, seda vähem aega kulutab iga üksik indiviid keskmiselt vaenlaste jälgimisele (ja vastavalt sellele jääb tal rohkem üle aega toitumiseks). Sellest hoolimata aga salga kui terviku valvelolek kasvab, nii et kasu on siin lausa kahekordne. Täpsem uurimine
ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tsakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsiip ühe liigi või piirkonna kuulutamine looduskaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju
Tegevustes ilmnevad väärtused. Õpetaja peaks jääma enam-vähem kõrvalseisjaks, ta peaks andma lastele tegutsemisvõimaluse, soodustades sellega väärtuste selginemist. Õpetaja ei tohi halvustada lapse arusaamu ka siis, kui tema enda omad on sootuks teistsugused. Tahaksin siinkohal tõmmata paralleele Rogersi lapsekeskse teraapiaga, mille mõte on selles, et ümbritsevate soe, empaatiline, aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse lubab lapsel ilma valveloleku ja hirmuta selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud; valik peab olema vabatahtlik; valida peab saama alternatiivide hulgast; valik on inimesele kallis; valikut on inimene avalikult tunnustanud;
annaabi.ee 
