Haapsalu Kutsehariduskeskus Rahvuslikud supid Koostaja: Juhendaja: Uuemõisa 2008 Hapukapsasupp ubadega (Eesti) Valmistusained 2,5 l Vett 500g Hapukapsast 100 g Põldube 500 g Sealiha 1 Sibul Soola valmistusviis Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud to...
Kalkulatsioon Iseseisevtöö nr.1 2009 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Kanasalat sinihallitusjuustuga.......................................................................................................3 Kalkulatsioonitabel ,,Kanasalat sinihallitusjuustuga".................................................................4 Pikkpoiss majoneesi-juustukattega.............................................................................................5 Kalkulatsioonitabel ,,Pikkpoiss majoneesi-juustukattega".........................................................6 Õuna-ja porgandisupp pähklirulliga..................
küpsetatakse ja surutakse seejärel läbi sõela, segatakse suhkruga ja kuumutatakse, kuni segu hakkab läikima. Konserveeritud puuvilju ja marju kasutatakse nagu keedetud vilju. Kuivatatud puuvili valitakse läbi, pestakse hoolikalt, leotatakse mõni tund külmas vees ja pannakse siis leoveega keema, lisatakse maitseaineid ning keedetakse, kuni viljad on pehmed. 4 Kompotid Kompotid on kõige enam levinud ja lihtsaima valmistusviisiga magustoite. Neid valmistatakse värsketest, kuivatatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest, kasutades korraga kas mitut või ainult üht liiki vilju. Toorkompotid. Osa puuvilju ja marju oma õrna konsistentsi tõttu ei kannata keetmist. Need puuviljad ja marjad puhastatakse, pestakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele ( marjad jäetakse terveks ) ning pannakse magustoidunõudesse. Peale puistatakse tuhksuhkrut või valatakse üle suhkrulahusega
Sel suvel jõuab projekt Eestisse juba neljandata korda. 6 Toidurestoranid jagatakse nelja rühma. Hotellis asuvad toidurestoranid peavad pakkuma toitlustamist kogu päeva jooksul. Hommikul Rootsi lauda või osalise teenindusega hommikusööki, lõunaajal nii päevamenüü kui ka à la carte menüü, õhtul à la carte menüüd või tellimuseined. Hinnatase vastab hotelli tasemele. 7 Esindusrestoranide toidukaardis on tavaliselt rikkalik valik keeruka valmistusviisiga roogi ja delikatesstooteid. Sageli valmistatakse ja serveeritakse osa toite lõplikult söögisaalis kliendi nähes laua juures. Rikkalik veinikaart peab rahuldama kõige nõudlikuma gurmaani soovi. Esindusrestoranide eriliik on gourmet-restoranid, kus rõhk pole sageli niivõrd interjööril ja serviisil, kuivõrd roogade erilisel maitsebuketil ja väljapanekul. Need restoranid pakuvad gurmaanidele e toidunautlejatele erilisi maitseelamusi. Hinnatase on kõrge.
Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19
käest. Pidusöögi menüüsse kuuluvad roogadega sobivad alkohoolsed joogid. Pidusöögi menüü võib panna igale külaisele lauale. Roogade järjekord toidu kaardis Roogade järjekord standandkaardis ja menüüs on erimaades erinev. Paljudele kultuuridele omane klassikaline roogade järjekorra põhimõte pärineb 1880 aastast. Alustatakse kergematest külmadest roogadest. Kalaroogadele järjestatakse liharoad ja kergema valmistusviisiga road on eespool. Igal maal leitakse, et nende järjekord on kõige õigem. Inglased eelistavad sellist järjekorda, mida kasutame ka meie. 1. Eelroad, suupisted 2. Supid 3. Munaroad 4. Makaroni ja riisi road 5. Kalaroad 6. Põhiroad- liharoad 7. Uluki ja kodulinnu praed 8. Köögivilja road 9. Salatid 10. Magustoidud v. järelroad 11. Juust 12. Puuvili 13. Kondiitri tooted 14. Joogid
põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt
Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva toidusedelis olid haruldased munatoidud. Piimatoodetest kasutati rõõska, eelmainitud hapupiima, võid ja kohupiima. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Piduroaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) 2.VENEMAA Vene köögi alustalaks on suur vene ahi, milles toidud hauduvad kaua ühtlasel jahtuval temperatuuril, andes vene köögi toitudele neile omapärase maitse. Aga samas ei võimalda
tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19
korraldatakse meelelahutust, osutatakse lisateenuseid • Kohvik – suur valik kondiitri- ja pagaritooteid, kuumad ja külmad joogid jne, osutatakse lisateenuseid • Bistroo (tänavakohvik) – kiire teenindamisega toitlustusettevõte, lihtne ja kiire menüü • Baar – suur joogivalik, suupisted, kondiitritooted jne, osutatakse lisateenuseid • Personalisöökla / -restoran – keskmise ja lihtsa valmistusviisiga road • Laevaköök - = restoran, baar, kohvik, bistroo • Kiirtoidurestoran – kindel menüü, kiire teenindus • Kaupluse kulinaaria osakond – pooltooted, pagari- ja kondiitritooted, valmiseined kaasa ostmiseks Toitlustusasutusi liigitatakse ka pakutava söögi, üldmiljöö ning teeninduse taseme järg: • Traditsioonilised restoranid, mis pakuvad rikkalikus valikus esmaklassilisi värskelt
hooldab hotellitubade minibaare, pakub toateenindust. Lõunasel ja õhtusel ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad, kasutatakse kas osalist või täielikku teenindust lauas, guéridon- teenindust (käruteenindust). Hinnatase vastab hotelli tasemele. Esindusrestoranide e. gourmet-restoranide toidukaart on väga rikkalik või sisaldab erilisi roogi. Menüü rahuldab väga nõudlike klientide (gurmaanide e. toidunautlejate) nõudmisi. Road menüüs on originaalsed, väga keeruka valmistusviisiga, sageli erilistest toiduainetest valmistatud või eriliselt serveeritud. Joogikaart on samuti väga rikkalik ja rahuldab ka nõudlikku maitset. Interjöör on luksuslik, mööbel ja serviis hinnalised, teenindus väga kõrge kvaliteediga. Kliente teenindavad kelnerid, kasutatakse lauas teenindamist (kas osalist, täielikku või guéridon- teenindust). Osa toite valmistatakse sageli lõplikult või serveeritakse söögisaalis kliendi nähes
põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluksverivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest.19.
pinnasetingimustes. 56. Mis on mikrovai, millised on mikrovaia kasutuskohad? Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüübid. Mikrovaiad on väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga. 57. Mis on pinnaseankur? Pinnase ankrute levinud kasutusalaks on tugiseinte ja järskude nõlvade toestus. Ankruid süvistatakse löökpuurimismeetodil, kus puurkrooni ja injekteerimiskanaliga varustatud vardad. Tsementvesilahuga tekitatakse varda ümber betoonkeha, mis suurendab vaia külghõõret ja tõmbetugevust. 58. Tooge ohutusnouded vaiatoodel.
tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19
Kanatibu (ilma nahata) poolteist kuni kaks tundi. Maksimum 120g. 8 Kalkun (ilma nahata) kaks kuni kaks ja veerand tundi. Ühe korraga sööge mitte enam kui 120g. Looma- ja lambaliha seeduvad kolme-nelja tunni jooksul. Norm 120g. Et ära seedida sealiha, on vaja 4,5-5 tundi. Norm sama 120g. Taimeõli, koorevõi, rasvad: oliiviõli ning ükskõik millist muud samasuguse valmistusviisiga õli võib lisada salatitesse, aurutatud köögi- ja juurviljadele ning teistele toiduainetele. Sama kehtib ka soolase ja mageda (mis on eelistatum) koorevõi kohta, kuigi piimatooteid on siiski parem vältida. Lisage toidule mitte enam kui 15-30g paastuõli või 1-2 supilusikatäit koorevõid. Loomuliku hügieeni üheksa reeglit toiduainete liigitamise kohta. Nüüd, kui teil on teada organismi poolt erinevate toiduainete omastamiseks kuluv aeg
Kohtvaiu võib valmistada rammvaiadest tunduvalt suurema läbimõõduga ja pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem, kui rammvaiade kasutamise korral. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või võib see üldse puududa. Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks. 38. Kirjeldage mikrovaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Võrreldes teiste vaiadega on mikrovaiad väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga. Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutatakse ka nõlvade kindlustamisel. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüüpe, sealhulgas ka Eestis. Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga süvistatavad, keermestatud muhvidega ühendatavad õõnsad
annaabi.ee 
