Vabariigi idee riiki juhtisid valitavad riigiametnikud; vimuvahetuse süsteem oli demokraatlik; rollegiaalsus Kujuneb v lja demokraatia idee igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult ja puudus palgaline ametnike aparaat. Sparta ja Ateena Suurimad Kreeka polised olid: SPARTA ATEENA *Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj.
kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis
. 1. Millise linna teke võimaldas ristisõdijatel pöörata oma tähelepanu Läänemere äärsetele rahvastele? 1p Tähelepanu pöördus Pühalt Maalt Põhja-Euroopasse. 1143 rajati ka Lübecki. 2. Nimeta vähemalt 3 ristisõdade algpõhjust Läänemere suunas 3p - Sakslaste soov vallutada alasid Ida- Euroopas, et suurendada oma asula(Ekspositsioon itta ehk Drank nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutusel) - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas-eestlased, lätlased, leedulased. - Soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatus vahendeid maad ja sõjatulu - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada 3. -Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p Kui 1206.-1207
tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest riigi eri piirkondade vahel, et sõnum ohust või vastuhakust riigi äärealadel jõuaks võimalikult kiiresti suurkuningani. Eriti oluliseks kujunes regulaarsete postijaamadega varustatud Suur kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääne-osast Susa linna Lõuna-Iraanis. Kõigi nende abinõude tagajärjel oli Pärsia impeerium vallutusel põhineva hiigelriigi kohta silmapaistvalt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga. Seetõttu polnud Pärsia kuningatel üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Kui tuligi ette allutatud rahvaste ülestõuse, siis suudeti need enamasti küllalt ruttu maha suruda. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt suhteliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud
ainuvalitsejaks türanniks. Ta püüdis parandada vaeste elujärge ja kehtestada riigis kindlat korda. Vaesemad kodanikud olid sellega väga rahul, arisokraatidele tähendas see aga vähem võimu ning nad ootasid pidevalt sobivat hetke türanni kukutamiseks. See tähendas aga, et türann rakendas veelgi karmimaid vahendeid ja muutus lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Sparta Asus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas ja põhines vallutusel. Dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid kogu Lakoonika ning naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle, olles ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes olid kõrgemad preestrid. Muid otsuseid tegi 30liikmeline vanemate nõukogu geruusia (vähemalt 60a) ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek
Ülekaalus olid käsitöölised. Kreeka ühisk. rikkama ja mõjukama osa moodust. aristokraadid-auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Aristokraadid püüdsid üksteist üle trumbata, tulemuseks oli riigi ebastabiilsus. Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik
Ainult neil oli piisa- valt aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Ateena kodanikud olid maksudest vabastatud. Makse maksid Kreeka päritolu (st teistest Kreeka polistest pärit) mittekodanikud ehk metoigid, kes olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised; neil oli keelatud maad omada. Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas asunud Sparta riik (tuntud ka kui Lake- daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi. Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela-
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 foori. Otsuse langetamisel luges aga koigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 foori. Otsuse langetamisel luges aga koigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda
alates kolmekümnendast ka täieõiguslikeks kodanikeks. Ühes sellega omandasid nad õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Tööd ei pidanud spartiaadid kunagi tegema seda tegid nende eest heloodid. Ka täiskasvanud spartiaatide elu möödus põhiliselt oma naistest ja lastest eemal väeosa juures ning nende aega täitis peamiselt sõjaline treening. Spartiaadid olid seega sisuliselt elukutselised sõjamehed. Sparta oli seega vallutusel põhinev ja oma ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid seal kindlalt esiplaanil ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati lisaks sõjalisele üleolekule ka riigi sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et nende riigis polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased, eelkõige aristokraatia pooldajad, pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks.
alates kolmekümnendast ka täieõiguslikeks kodanikeks. Ühes sellega omandasid nad õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Tööd ei pidanud spartiaadid kunagi tegema seda tegid nende eest heloodid. Ka täiskasvanud spartiaatide elu möödus põhiliselt oma naistest ja lastest eemal väeosa juures ning nende aega täitis peamiselt sõjaline treening. Spartiaadid olid seega sisuliselt elukutselised sõjamehed. Sparta oli seega vallutusel põhinev ja oma ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid seal kindlalt esiplaanil ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati lisaks sõjalisele üleolekule ka riigi sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et nende riigis polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased, eelkõige aristokraatia pooldajad, pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks.
puuduvad ühtlased eestlased, eri maakonnad on omaette üksused, mis mõnikord sõdivad omavahel. Ei ole poliitilist ühisorganisatsioone. Etniline terminoloogia on siin väga tinglik. Neid etnilisi sõnu ei saa pidada võrdseks uusaegsete etniliste ühendustega. Sakslaste rühma enamus rääkis alam-saksa keelt, eesti rühmad aga eesti murdeid. See mille nimel võideldi polnud see, mida me tänapäeval nimetame vabaduseks. Nimelt valitses tollal arusaam, et pärisorjus kehtestati kohe vallutusel, siis said inimestest orjad ja nad võitlesid orjastamise vastu. Hiljem, 19. saj lõpul, 20. sajandil kandus see tähenduse raskuskese üle poliitilisele iseolemisele. Vallutatute enamuse jaoks tähendas vallutus olulist maksutõusu. Muistseks on seda hakatu nimetama paralleelselt Vabadussõjaga. Tegu on ideoloogiliselt väga tugevasti pingestatud terminiga. 1208-1227 - juhuslik dateering, 1208 on Henriku kroonikas nim esimene kokkupõrge riialaste ja eestlaste vahel
Hea infrastuktuuri areng: Postiteenistuse sisseseadmine. Postijaamad, kus kullerid ja käskjalad said puhata ja hobuseid vahetada. Teedevõrk töötas hästi. Üks tee isegi 2500 km pikk. Üks mees võis selle tee 9 päevaga läbida. Info hakkas levima kiiresti. Kuninga ametnikud said teada kui toimusid rahva ülestõusud või mõni muu probleem. Miks pärsia impeerium langes? Tuli esile veel üks tugevam impeerium- kreeka impeerium. Aleksander Suur vallutusel langes 350 eKr Pärsia impeerium. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele.- Kyriose edikti kohta lähemalt leiab suurest konspektist küsimus nr.20 juurest. Judaism kujunes välja Teise Templi perioodil. Nüüd alles hakati kasutama ka terminit "juudid". Siin vormub lõplik arusaam oma ajaloost ja maailma ajaloost, kusjuures "ajalugu" pole kunagi olnud juutide jaoks nii piiratud mõiste kui meie jaoks tänapäeval
annaabi.ee 
