MARIE UNDER (27.03.1883 Tallinn- 25.09.1980 Stockholm) * vallutav eluhoog ( harva nukrad toonid) Haridus: 1893-1898 saksakeelses erakoolis 1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A
Suurte korporatsioonide emaettevõtted asuvad tööstusriikides ja tehased arengumaades. (Parts 2000:55) Peamiseks põhjuseks arengulõhe tekkimisel võib olla ajalooline viis kuidas alasid koloniseeriti. On vahe, kas maad koloniseeriti vaenulikult relvajõuga või pigem majanduslikult koostööd tehes, sellest on tingitud nende riikide tänapäevane areng. Head näide on Suurbritannia kolooniad Põhja-Ameerikas ja Portugali ning Hispaania kolooniad Lõuna-Ameerikas. Kui vallutav riik tegeles koloniseeritud riigis kaubavahetuse ja arendamisega siis saab see riik praegu paremini hakkama kui see ala, kuhu mindi vaenulikult. Arengumaad on enamjaolt endised koloniaalmaad koloniseeritud riikidel ei ole nii pikka omariikluse kogemust, kui paljudel nö sinisel alal asuvatel riikidel ja riikidel, kes olid pigem vallutajate pool ja seega ei saa neilt eeldada, et nad oskavad kohe hästi riikliku majapidamisega hakkama saada
luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav eluhoog, millesse seguneb vaid harva nukraid toone. ,,Eelõitsengus" ütleb luuletaja: ,, Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö"- Õnne ootel. Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu. ,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu?
Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks:
15 perekonnapea, olla edukas meie konkurentsile orienteeritud ühiskonnas. Pole ime, et mõnedki väliselt edukad mehed otsivad lohutust, kompensatsiooni homoseksualismis (ka siis, kui neil pole selleks selget geneetilist soodumust) või lasevad prostituudil end sadistlikult kohelda, mängivad naise seks-orja. Meie meeste kujutlustes seostub armuvahekord eelkõige seksiga ja seksiski peab mees olema mehelik jõuline, valitsev, vallutav. Suutmatus selles rollis püsida avaldub kõige drastilisemalt impotentsis, erektsioonihäiretes, mis mõjuvad paljudele meestele traumaatiliselt, nad tunnevad oma mehevõimete nõrkuse pärast äärmist häbi. Peenise pikkus ja erektsioni tugevus on tavakujutelmades otsekui mehe mehelikkuse mõõt. Kuigi suur osa naisi on ühel meelel, et seksuaalvahekorras ei ole kumbki neist näitajatest sugugi nii oluline, nagu arvatakse.
inimliigi kui teiste liikide puhul Semiotiseerumise mõiste seab küsimuse alla, kas me saame alati semiootiliste protsesside ja mittesemiootilise füüsilise maailma vahele nii ranget piiri tõmmata. Erimõisted: semiotsiid Inimese Umwelti ja semiosfääri arenemine toob paratamatult kaasa 0 ja 1 looduse vähenemise eluslooduses 2 looduse kasvamise arvelt. See protsess võib olla sageli võõrsemiootilise ruumi suhtes agressiivne ehk vallutav. Paleontoloog Ivar Puura mõiste semiotsiid, mida ta tõlgendab kui protsessi, mille käigus ,,kellegi pahatahtlikkuse või hoolimatuse tõttu hävitatakse kellegi teise jaoks tähendusrikkaid märke ja lugusid, röövides nii osa tema identiteedist" Semiotsiid võib olla: 1) füüsiliste keskkondade hävitamise kaasnähe, ning 2) olukord, kus semiootilised ja kommunikatsioonilised protsessid on ise
pilt või pildid. intonatsioon kõne toon, mille kaudu väljendub kõneleja või kirjutaja suhe kujutatavasse. Intonatsioon võib olla neutraalne, pidulik, irooniline, vihane jmt. intriig põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. iroonia koomilise väljendusvorm, terav pilge. Iroonia puhul kõneldakse teadlikult vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse: ülistamisega alandatakse, kiitmisega laidetakse. Iroonia võib olla heatahtlik, kurb, tige, salvav. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. itk nutulaul
pole mingi loovuse vorm. Naise keha ei ole vahend enda jaoks, vaid võõrale (lapsele). Beauvoir valis ka ise lapsetuse ja ei abiellunud, samas oli mitmes pikaajalises suhtes, näiteks Sartre'ga. Lisaks konservatiividele tekitas pahameele ka feministide seas, sest kritiseeris naise keha feministide jaoks aga naise keha ülitähtis ja lausa ülim. Uusfeministid heidavadki selle Beauvoiri seisukoha kõrvale, sest leiavad, et mehe seksuaalsus sissetungiv ja vallutav seetõttu ei saa mehelike sõnadega elu kirjeldada. Usuvad, et oleks vaja unikaalset naistekeelt, sest naiste bioloogiline olemus avab täiesti uue ja kõrgema olemuse on privileeg sündida naisena, k.a naise kehas. Bioloogiliselt tegelt ka kõik lootena tüdrukud, alles hiljem arenevad osal loodetel meessugutunnused.
Heintalu nimetab sellist jõge Toonjõeks, mis algab Manalast, kinnijäänud hingede kohast. Toonjõe kaudu pääses hing sellest maailmast teispoolsusse ja vastupidi. Tema teooria kohaselt on iga jõgi nii või teisiti ühendus Toonjõega. Hinged liikunud öösiti, mistõttu õhtune ja öine üleminek oli elavate jaoks riskantne (Heintalu 2006b: 247). Raske öelda, kas uskumus Toonelast on säilinud tänini, kuid ühes autori poolt leitud epitaafis mainitakse seda küll: "Nii vallutav võimas oli Toonela kutse, et sa sellest vabaks ei saanud". Heintalu Manala ja Toonela ilm sarnastub slaavlaste uskumusega müütilisest maa-alusest või meretagusest riigist Iiriast64 ( 2005: 191). Tavaliselt on hauakivide graveeringutel (Lisa III: pilt 25) selgelt näha, et linnud lendavad üle mere, jõe või teise veekogu. Lindude sihtpunktiks on kas päike, koit või horisont ning käesolev veekogu on omalaadne tee või marsruut sinna. Epitaafides seostatakse jõge samuti ajaga ja elu
ainus võimalus õppida teiste kogemusest ja näidetest on õppida ajaloolistest näidetest. Valitseja, kes tahab osata hästi valitseda, peab õppima ajaloolistest eeskujudest. Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses
See oli kuradiks Markuse evangeeliumis, mis Kristuse kõrbesse kiusata juhtis. Selle mõju all olid nii vallutajad kui vallutatud. Kiusaja pakkus Jeesusele kõiki kuningriike, otsekui tahtes ka temast keisri teha. Kristus astus imperialistlike unistuste hullusele vastu seda pelgamata. ,,Kaugel sellest, et taolist psüühilist rünnakut alla suruda või lasta end sellel alla suruda, lasi ta sellel enda juures teadlikult tegutseda ning assimileeris selle. Nii transformeerus maailma vallutav keisrikultus vaimseks kuningapõlveks ja Rooma impeerium üleilmseks jumalariigiks, mis ei ole pärit sellest maailmast." (JUNG 1991:180) Kristusest sai päästja nii juutide kui ka kogu Rooma maailma jaoks, näidates et seal kus valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse. ,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule kummardamisele" (JUNG 1991:181)
ainus võimalus õppida teiste kogemusest ja näidetest on õppida ajaloolistest näidetest. Valitseja, kes tahab osata hästi valitseda, peab õppima ajaloolistest eeskujudest. Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses
annaabi.ee 
