maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist,
Pereelu 16. - 17.sajandil Vladislav Vassiljev 10.klass fapper Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ● Perekonna loomise rituaalne külg ● Seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha ● Abielu – jumala kingitus. ● Vallalisust peeti vääraks. Kasvatamine ja suhtumine lastesse Laste eraldamine lastetuppa. ● Distsipliin – karm. ● Lastes arendati – usklikkus, autunne, enesekontroll, töökus. ● Laiendatud perekond. Keha häbenemine ● Alumine pool ja kõik, mis sellega seotud. ● Vulgaarne. ● Alastiolek lubamatu. Pere pesemas ● Harvad pesemised. ● Saun – nakkused, kahjustab kõlblust. ● Laste pesemine tervisele kahjulik.
Uusaeg Üldiseloomustus * Uusajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna ülesanne on lapsi headeks inimesteks kasvatades kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele.
10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis on su ligimese päralt on! Juut on kohustatud sünnist surmani järgima jumala seadusi. Need puututavad nii argipäeva kui ka elu tähtsündmusi. NT. sündides lõigatakse poisslapsed ümber. 13. Aastaselt peetaks juudi poisse juba täisealiseks meheks saavad osaleda palvustel. Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähtsad. Paljudes juudi kogukondades on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita. Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud
olid. · Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistuse. · Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. · Suur osa lapsi saadeti juba enne 10. eluaastat võõrastesse peredesse. · Lastele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. UUSAEG Kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis. Abielu tähtsus tõusis, vallalisust peeti vääraks. Inimene järk-järgult oma keha häbenema. Arvati, et pesemine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik. UUSAEG Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu. Mehe ja naise roll uuel ajal Ema on pühendunud lastele ja perele. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid.
piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Esines ka kö karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda seista vastu kiusatustele niivõrd, kui seda suudab mees. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove. UUSAEG Kodu roll- kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis. Inimesed hakkasid üha rohkem oma keha häbenema, hakati magama ööriietega, pesemist ja kümblemist ei peetud oluliseks, see oli harv ja juhuslik Perekonna loomist seostati üha rohkem emotsionaalse kokkusobivusega. Abiellumist ilma armastuseta hakati pidama ebaõigeks ja sobimatuks Globaalsed protsessid mis mõjutasid perekondi olid urbanisatsioon, migratsioon, aktseleratsioon, emantsipatsioon, virtuaalse maailma osakaalu kasv
Lastele õpetati tagasihoidlikust ja kõlblikust Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski liiga leebe viis, nii peeti õigeks anda lapsi ka sugulaste peredesse kes neid siis omamoodi kasvatasid Uusaeg Kasvas inimese tahe end töös teostada ning tekkis tahe edasi jõuda Kodu ja perekonna roll ühiskonnas kasvas Tähtsustati perekonna loomist Vallalisust peeti väärast, abielu oli au sees Lapsed eraldusid rohkem täiskasvanutest, kuid vanematel ei lubatud olla siiski liiga leebed Lapsi pidi kaitsma ka liigse info eest Inimene hakkas üha rohkem oma keha häbenema – alastiolekut ei pidatud kombekaks isegi üksi olles Pesemine oli harv, laste pesemist peeti tervisele kahjulikuks Järk – järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ning väljenduslaadi Traditsionaalse perekonna kujunemine
ellujäämine ning toimetulek. 7) Millised muutused suhtumises perekonda ja lastesse leidsid aset uusajal? Kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge-laulatust ja pulmatseremooniat. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d ( lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad , naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset e. sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega- ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised-
Uusaeg Sellel ajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Selle ajastu inimese kohta on kasutatud nimetust majandusinimene. Hakati väärtustama aega ja muutusid tugevasti eelmistel sajanditel kujunenud veendumused ja tõekspidamised. Tõusis perekonna ja kodu roll ühiskonnas, tähtsustati rohkem pere loomise rituaale. Abielus nähti jumala kingitust,kui taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Kuna abielu tähtsus tõusis, hakati vallalisust pidama vääraks. Perekonnamoraali tugevnemisega kadusid sellisest elust seksuaalsed ihad ja naist nähti sootu olendina. Muutus ka suhtumine lastesse, kõrgkihis hakati lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa, kuigi distsipliin püsis endiselt range. Eestiski eraldati lapsed argielust, mõisnike lapsed eraldati lastetuppa koos õpetajannaga, et laps lihtrahvalt halbu kombeid ei omandaks. Siiski ei põlatud ära Eestlastest amme
kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes
kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes
abielluda, lootes, et selline kristlik perekond saab teistele eeskujuks. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Lutheri mõttekaaslane Johann Calvin (15091564) avaldas veel positiivsemaid mõtteid abielu kohta, väites, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd (sks Kinder-Kirche-Küche* lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad, naises hakati järjest enam nägema seksuaalset* ehk sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd(sks KinderKircheKüche lapsed kirikköök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVIXVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese
lastesse Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVI–XVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti
aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) Konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus - Vanema hooldusõiguse põhimõtted: Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust:
3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. · Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8. Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta.
abielu õiguslikest tagajärgedest. · Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); · Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8. · Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. Abikaasade varasuhete liigid:
Globaliseerumisprotsessi osa on ka kasvav migratsioon, mis lähtub nn Kolmandast Maailmast (arengumaadest). Vabadusega on seotud mõnuainete teema.25 ,,Vabadust" on suurendanud ühiskondade kasvav anonüümsus (põhjustatud linnastumisest) ning autonoomsus (väljumine perekonna ja kogukonna kontrolli alt). Eriti puudutab see nt seksuaalkäitumist ning eriti ka naisi. Naisemantsipatsioon, milline saab lõpliku kuju Teise maailmasõja järel, tähendab, et naised ei pea enam kartma vallalisust ega mitte ka vallasema staatust. Muutunud on majanduslikud olu ning moraalne taustsüsteem. 25 Iroonia on selles, et paljud ainetest, mida praegu keelatakse kui kahjulikke (kas tervisele või moraalile või mõlemat), on kunagi levinud riigi toel. See kehtib nii alkoholi kui narkootikumide kohta. Oopiumikaubandus sümboliseeris nt 19. sajandil vabakaubandust asi selles, et britid pidasid hiinlastega nn oopiumisõdu (1840-1842 ja 1857-1860), et saada enda
annaabi.ee 
