August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri
SISSEJUHATUS August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920
..........................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis .
kasvatamisele. Sellega sai alguse tema osavõtt rahvuslikust liikumisest. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. See tegi temast vihatuima mehe baltisakslaste jaoks. 1870 pöördus Jakobson tagasi Eestisse, et hakata põllumeheks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra vallakirjutajana. 1874. aastal abiellus ta Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Samal aastal ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest,
Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463) Elulugu Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril 1862 Virumaal, väikeses Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Kullaaru mõisa ei jäänud ta koos perekonnaga aga kauaks elama. Nad siirdus 1865. aastal elama Viru-Jaagupi kihelkonda, Inju mõisa. Seal töötas Bornhöhe isa Jaan aidamehena, kuid ka kohaliku külakooli õpetaja ja vallakirjutajana. 1870. aastal asus Perekond elama Tallinna. Bornhöhe oli saanud kodus esimest kirjaõpetust ja omandanud mõningaid algteadmisi saksa keeles, seega otsustati 8-aastane Eduard õppima panna Kentmanni saksa algkooli. Poisi üldisele kujunemisele avaldas suurt mõju luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai. Algkoolist siirdus Bornhöhe kaks aastat hiljem kreiskooli, kus ta näitas end mitmekülgse ning andeka õpilasena. Tänu heale mälule, õnnestus tal nii algkoolis,
1884. aastal A. Koldekivi nime all ,,Sakalas". 1879. aastal Kitzberg abiellus ja seetõttu tuli tal hakata ringi vaatama tasuvama ning püsivama ameti järele. Kui järgmisel kevadel vabanes Karksi kihelkonna kolme valla Karksi, Polli ja Pöögle kirjutajakoht, kandideeris ta sinna ja valiti ametisse. Ta asus elama Polli, mis oli asendilt kõige sobivam koht. See jäigi kirjaniku asupaigaks enam kui kümneks aastaks. Pollis vallakirjutajana kujunes Kitzbergi kohapealseks selstkonnategelaseks, kes harrastas aeg-ajalt ka kirjmahe tööd. Kitzberg hakkas tundma ennast juba kindlal järjel olevat, aga siis tekkis ootamatu olukord, mis pani teda taas aastaiks ametit ja kohta otsima. 1889. aastal kohtute ja vallaomavalitsuse reform määras asjaajamise keeleks kõrgemate instantsidega vene keele. Kuna Kitzberg seda ei osanud, tuli tal 1891. aastal loobuda vallakirjutaja kohast
liigitatud letofiilide hulka, tundis huvi läti rahva ja läti keele vastu, tõlkis läti keelde ka hulgaliselt kiriklikke tekste. 19. sajandi alguseks jõudis järjekord ajakirjade juurest lätikeelsete ajalehtede juurde, kõige esimesena hakkas 1822?. aastal Miitavis ilmuma Läti leht e Latweeschu Awises. 1832? Läti Inimeste Sõber – tõid ära ka teateid laiast maailmast. Leitlans. Päritolult pärisorise talupoja poeg, aga oli lõpetanud kihelkonnakooli, töötas kaua aega vallakirjutajana. Just selle kõrvalt hakkas kirjutama ka lätikeelset luulet, hiljem ka lühiproosat. Tänu sellele tõusis Mahjas Wesise toimetajaks. Viimane on kindlasti võrreldav Pärnu Postimehega. Noorlätlased. Krišjanis Valdemars Tagantjärele on väidetud, et kui ta juba vallakirjutaja abi oli, paistis silma rahvuslike taotluse poolest. Koondas enda ümber kohalikke ärksamaid talupoegi. Pani aluse vallaraamatukogule, andis
ta venna naise Tooniga 1842 " Hea sadam" mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi 3 5. August Kitzberg (1855-1927) Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kellelt sai haridust, hiljem iseõppija. Alates 1871töötas mitmel pool vallakirjutajana, kuid 1894 pidi venestusreformide tõttu loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
südamlikkuse ja otsekohesusega, eriomase reaalsuse ja sisemaailma koosluse ning looduspiltide tabamisega. Tema sotsiaalfilosoofiline luule jaguneb sajandivahetuse lainetest ja ristlainetest mitmeks teemarühmaks. 28. Juhan Liivi elu ja looming. (1864-1913)- Alatskivi vallast pärit, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis,1886. Aastal lühidalt ka H. Treffneri eragümnaasiumis. 1882. aastal asendas ta venda Jakob Liivi Väike- Maarja Avispea koolmeistri ja vallakirjutajana. 1885. aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92.
Kodanikunimi on Anton Hansen, Tammsaare on kirjanikunimi, mille ta võttis kodutalu nime järgi - Albu vallas asuv Tammsaare Põhja talu. Lapsepõlv on väga sarnane "Tõe ja õigusega". Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898. aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja
annaabi.ee 
