aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga
läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased.
kokkulepe lubamaks kohviku taasavamist I korrusel. Ettevõtte nimetus: kohvik Rivaal Aadress: Saare maakond, Orissaare Kuivastu mnt.28 Ettevõtluse vorm: FIE Ettevõtte juhataja: Vilmar Kaal Telefon: 56577132 Suveks on vaja kohvikusse kindlasti ka abitööjõudu; 0,5 töökohaga abitöölise rakendamist. Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal
tähelepanu sisuselt kaks korda suuremas vallas, kui see oli seda seni. Kuidas see mõjutab näiteks endise Raasiku valla teid, haljastust ja vallasisest transporti. Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri, siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine, mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba arutatakse, et kas on hea mõte seda edasi hoida sellisena nagu on. Samas on ikka ja jälle vallas leitud, et algkool peaks vähemalt Pikaveres olema ja pigem peab jälgima, et inimesed,
Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Viljandi mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tallinna, Tartu ja Pärnu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika.Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel
Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased, poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised vabad talupojad pärisorjadeks-teoorjadeks-rentnikeks. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel. 19. sajandi teisel poolel oli ajalooline Mulgimaa tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Suuremate maanteede ristumiskohale rajasid käsitöölised oma asula, Nuia küla, millest on aastatega kasvanud praegune vallakeskus Karksi-Nuia linn. II Maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooniaastad laastasid külad. Kahe suurküüditamisega saadeti Siberisse Karksi kihelkonnast 249 inimest (E. Piir). Nõukogude võimu aastatel loodud väikesed kolhoosid liitusid 1971. aastal Karksi kolhoosiga 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald 3
kasvanud 2. Majandusasulad (N: Virtsu, Aseri)- kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad, ühe-ettevõtte asulad; enamasti 200-1000 elanikuga; en vähesed teenindusfunkttsioonid; palju-korterilised elamud; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust 3. Sotsiaalasulad (N:Jämejala, Vasalemma)- osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; en 200-1000 elanikuga; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme, Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5
üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2
Teeninduskeskused Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja 80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus Põllumajanduskeskused – enamasti vähemalt 200 elanikuga, ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad – enamasti 50-200 elanikuga asulad, kiire rahvastikuvähenemine Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes 1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh.
kohaliku tähtsusega teenused), teeninduslik tagamaa vähene Palju-korterilised elamud; Osad stagneerusid juba 70ndatel ja 80ndatel aastatel; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; Asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust, vastava majandusharu konjunktuurist o Sotsiaalasulad: Osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus (teeninduskeskus); Enamasti 200-1000 elanikuga; Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; Kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest o Endised põllumajanduskeskused: Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; Kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asute rühm
vanausuliste kogukond. Kallastelt on pärit ka luuletaja ja kunstiajaloolane Aleksis Rannit (1914 1985) ning maailmakuulus helilooja Eduard Tubin (1905 1982) (Kallaste linn, 2011). Värska alevik Esimesed kirjalikud andmed Värska asula kohta pärinevad juba 1585 aastast, kuid on teada, et Värska lahe aladel on inimasustus olnud juba 7000 aastat. Kaua aega oli tegu väikse külaga, mis hakkas suurenema alles 20. sajandi alguses, kui sinna rajati uus suur kirik ning peale seda toodi vallakeskus Lobotkasti külast Värskasse üle. Ajalooliselt oli Värska tähtis maabumiskoht Pihkva kaubalotjadele, kuid tänasel päeval kujundavad majanduselu Värska Vesi, Värska sanatoorium ja veekeskus (Setomaa Turism, 2011). Kolkja küla Esimesed andmed Kolkja kohta pärinevad 1592. aastast. Nagu sellele piirkonnale omane on ka sealset arengut mõjutanud suuresti vanausuliste kogukond, mis vaatamata keerulistele
MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused 1. Elukülad (kõige levinum asulatüüp (79% maa-asulatest); teenindusasustused enamasti puuduvad; üldiselt tühjenevad ja vananeva elanikkonnaga) 2. Majandusasulad (kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud) Nt Virtsu, Aseri. 3. Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6
rahvastikust kõige rohkem inimesi, 26% Marmara rajoonis. Kokku on 7 rajooni. Kõige vähem rahvast, 9% elas Ida – Anatoolia bölges. Samuti oli Marmara rajoon kõige linnastunum rajoon Türgis 2000 aastal. Seal elas linna 79% elanikkonnast. Kõige vähem linnainimesi, 49% elab Musta mere rajoonis. Türgi 81 vallast elas kõige rohkem inimesi 10 milj Istanbuli vallas. Kõige vähem 93 700 inimest elas Tunceli vallas. Kõige suurem 8,8 milj vallakeskus on Istanbul. Kõige väiksem 25,4 tuhandelise elanikkonnaga vallakeskus oli Tunceli. Muutumise dünaamika – 1990 – 2000 kasvas türgi rahvaarv 18,3% ehk esimest korda pärast II ms alla 20%. Rahvaarvu kasv oli kõige kiirem 28,5% 1960 ja 1965 rl´ste vahel. Kõige aeglasemalt 10,6% kasvas türgi rahva arv 1940 ja 1945 rl´ste vahel. Kõigis Türgi 7 rajoonis toimus 1990 – 2000 rahv.arvu tõus. Kõige kiiremini
annaabi.ee 
