Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel
kannavad kõik Maria Theresia taalrid aastaarvu 1780. Varem vermiti neid paljudes Euroopa riikides ja ka väljaspool Euroopat, aastast 1962 aga ainult Viinis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AUSAMMAS Maria Theresia mälestussammas Viinis. MIS ON ABSOLUTIsM? Absolutism on valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. M IS O N VA LG U STATU D A BSO LU TI SM ? Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi.
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti
Riigi esindusorganiks on Riigikogu. Maakonnal esindusorgan puudub. Riigil on täidesaatvaks organiks EV valitsus ja maakonnal maavalitsus. Kohalik tasand: sinna kuulub Linn ja Vald , esindusorganiks on volikogu, mille valib rahvas 4 aastaks. Täidesaatev organ on linna või vallavalitsus, mida juhib nt linnapea. Kohaliku omavalitsuse ülesanded : Kultuur, kohalik majandus, sotsiaalhoolekanne , kohalike elanike heaolu , infrastruktuur. Euroopa Liidu valitsuskorraldus: Euroopa komisjon on pm . nagu valitsus. Seal on igast liikmesriigist üks esindaja. Ministrite nõukogu ja parlament jagavad seadusandliku organi kohuseid. Nõukogus on üks esindaja igast riigist; parlamendis aga vastavalt riigi rahvaarvule ( Eesil 6) . Euroopa kohus tegeleb seadustega ning jälgib et neid järgitaks. 1 kohtunik igast liikmesriigist. Riigid , kes ei kuulu EL'i : Norra, Sveits , Türgi, Kosovo, Montenegro, Albaania, Valgevene , Ukraina.
2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne-
Montesqueieu ,,Seaduste vaim", Ta lahutas võimu kolme ossa. Seda nimetatakse võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtteks. S.t vabariikliku valitsemiskorra puhul üks institutsioon tegeleb ainult seadusloomega. See on parlament seaduasandlik võim. Seaduste täideviimisega, ellurakendamisega tegeleb järgmine institutsioon, millel on täidesaatev võim, seda nimetatakse valitsuseks. Kui need 3 haru on kõik koos, on valitsuskorraldus vabariik. Kui need on eraldi, on tegu demokraatiaga. Ideaalseks riigikorralduseks on konstitutsiooniline monarhia. Diderot entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt. Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu
Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud
1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas valitsema tema poeg Joseph II. 6. Mida tähendab absolutsim..? Absolutism on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile. Absolutism Prantsusmaal 1651 tunnistati14-aastakses saanud Louis XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma (1661) hakkas ta valitsema abslolitistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning Loius XIV lisanimeks sai Päikesekuningas. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel
2.jalaväelased, kes olid keskmise jõudsusega pleibeilased.3. proletaanlased olid kõige vaesemad ja neil ei olnud mitte mingit varandust peale laste. Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3
impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. [http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2419&layer=146&lang=est#2419] 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks veebruarirevolutsiooniks- tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama
A. Kui tugev see peaks olema ? B. Mis küsimused peaks olema olulised ? · 4. Uue põhiseaduse kehtestamine 1787/89 (jõustus realselt kui I president astus ametisse ja uus kongress kogunes) · Konföd. Probleemide lahendamiseks kogunesid 12 osariigi esindajad (va. Rhode island) Philadelphiasse 1787: konstitutsiooniline konvent · ,,Suurmeeste kokkutulek": nt. Eesistuja G. Washington, B.Franklin (55 delegaati) Konstitutsiooniline konvent · Eesmärgiks uus valitsuskorraldus ja põhiseadus: sihiks jõudude tasakaalu süsteem · Vaja kokku sobitada kohalik võim ja keskvõim: A. Tugeva keskvõimu pooldajad = föderalistid (mh. Washingon, James Madison) B. Osariikide iseseisvust ja lõtva liitu pooldavad vabariiklased = antiföderalistid (mh. Jefferson, Kes oli Prantsusmaal saadikuna) C. Lepitavad jõud (mh Franklin) · Tulemus: võidavad föderalistid Eesmärk: I Keskvõimu võim peab ulatuma osariikide kodanikeni
17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734.a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused. Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused: Soome (liht)sõjavägi saadeti laiali (vabastus sõjaväeteenistusest). Soomest kogutud maksud jäävad Soome (I kord ajaloos). Keiser Aleksander I ütles prantsuse keeles, et ta ,,tõstab Soome natsioonide hulka)
muljet, et tegemist on klassisõjaga - klassisõda eestlaste eneste vahel, võeti vastu otsus koondada kõik kütiväeosad Narva alla. Kuulutati välja Eestimaa Töörahva Kommuun - ETK. 7. dets Lenini valitsus tunnustas Eestimaa Töörahva Kommuuni. Kõik olulisemad korraldused tulid Moskvast. Mingisugusest iseotsustamisest rääkida ei saa, seda enam, et Eesti oli sõjapiirkond, kus võim kuulus Punaarmee juhtkonnale. Eesti Töörahvakommuuni valitsuskorraldus oli üsna omapärane - võimuorganiks ETK Nõukogu eesotsas Jaan Anveltiga, tavaliselt seal 7-8 liiget, kellele kõikidele allus mingisugune valdkonda. Nõukogu oligi ainukeseks juhtivaks organiseks - mingit seadusandlikku organit selle kõrval ei olnud. Nõukogu ise andis ise välja dekreete ja seadusandlikke akte kui ka täitis ka neid. Samadel kohtadel linnades, maakondades nähti ette Töörahva Nõukogu moodustamist,
annaabi.ee 
