Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust
Seetõttu hakkas Karl Martell ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, et nad saaksid teenida raha ja varustada end ratsahobuste ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustusega. Ratsavägi tugevnes ja muutus oma aja üheks võimsamaks. Viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Karli 737. aastal saavutatud võit araablaste üle oli tunduvalt otsustavama tähtsusega kui Poitiers' oma, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Tema viimased valitsusaastad olid samuti edukad: ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem Karl Suure impeerium, kui välja jätta Itaalia. 741. aastal Karl Martell suri ning maeti Pariisi Püha Denisi Basiilikasse. Karl Martell on ajalukku läinud väga tähtsa mehena. Tema sõjaväereform osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks ning Frangi riigi väed päästsid euroopa tsivilisatsiooni araablaste eest. See mõjutas suurelt hilisemat ajalugu.
· Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad rahaühikud · Käskis kõigil alamatel oma lapsed kooli saata · Frangi riigi kuningas 768 · Rooma ehk Frangi keiser alates 800 · Pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised
............................................................................1 1.Sissejuhatuseks ....................................................................................................................1 2.Henry VIII noorus................................................................................................................1 3.Troonile pääsemine..............................................................................................................2 4.Esimesed valitsusaastad.......................................................................................................3 5. Reformatsioon....................................................................................................................4 6.Valitsusaja teine pool...........................................................................................................5 7.Viimased valitsusaastad.................................................................................................
keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi
hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend Karlmann sündis ilmselt 751 ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl haaras vanemana initsiatiivi. Ta surus 769 maha mässu Akvitaanias ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771
aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse õde ja Claudiuse tütar. Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vaba Võimule tulek 54. aastal Agrippina hoolitses kõigi kõrgemate võimukandjate soosingu tagamise eest lubas neile hea rahasumma Nero toetamise eest 16-aastane Nero ei võinud veel valitseda valitses ema Nero esimesed valitsusaastad Saatis ema eraldatud residentsi, eemale keisripaleest ja valitsemisest ei tahtnud kellegagi võimu jagada 1. veebruaril 55. aastal suri Britannicus (Nero poolvend) õhtusöögil palees, tõenäoliselt mürgitatuna Nero poolt. Viis esimest valitsemisaastat Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi tegelikult tema nõuandjad Riigi juhtimine oli autoritaarne Senatit koheldi austusega suurem otsustusõigus
Järgnevalt sõdis Karl idapoolsete germaani hõimudega ning liitis enda riigiga Hollandi. Sisepoliitiliselt kindlustas ta end samuti üha kindlamalt ning 730. aastateks olid Frangi kuningad muutunud temast täiesti sõltuvateks. Karli viimased valitsusaastad olid samuti edukad, ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem Karl Suure impeerium, välja arvatud Itaalia, kus valitsesid langobardid. Ta oli Frangi riigi kuningas, kes suutis kõik Frangi riigid ühendada. Karl Martell suri 741. aastal ning siis jagati riik tema kahe poja vahel: Karlmann sai Austraasia ning Pippin Lühike Neustria. 732.aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed
Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse, lisaks itaalia, saksa, hispaania ning ladina keelt. Võimalik, et ta rääkis ka hollandi keelt. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. Otto von Habsburg on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks. Karli esimesed valitsusaastad Aastal 1516 suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast Rooma aega ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes 1520
Seetõttu oli tolle ootamatu surm 1612. aastal Charlesile sama suureks löögiks kui ta isalegi. Charles isa kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal, sest kuningal polnud piisavalt raha selle kuluka tseremoonia läbiviimiseks ning ta oli oma vanima poja kaotusest tükk aega löödud. Ent pärast Henry surma oli James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte võtnud ning kasvatas temast sama veendunud absolutismi pooldaja kui ta ise seda oli. ESIMESED VALITSUSAASTAD Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Ta oli küll samavõrd veendunud absoluutse monarhia pooldaja ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada, kuid samas oli ta tunduvalt paindlikum ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses ka parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras,
Gustav ll Adolfi ajal juurdus Soomes asjaajamiskeelena rootsi keel; Rootsi keele õpe tehti kohustuslikuks; Karl X Gustav ( 1654 1660 ) Pööras tähelepanu sõjandusele; Viidi läbi osaline reduktsioon; Sõjad: Poolaga; Venemaaga; Taaniga; Poolaga edu ei saavutanud Taani käes vallutati Lõuna-Rootsi ning pandi paika praegune riikidevaheline piir; Karl XI (sündis 1656/valitsusaastad-16601697) Hallmantel-rootsi riideese Kuningaks saades 4 aastaselt; Tegelik valitseja algul oli Magnus de la Gardie; Rootsi pidas sõda Hollandi, Brandengurgi (hiljem Preisiriik) ja Taaniga; 1675. saadi lüüa Fehrbellini lahingus; Skane sõda peeti Taaniga Lõuna-Rootsi pärast; Ebaedukad sõjad kiskusid alla regendi maine; Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks; Karl XI ajal: Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast;
pärimist Babüloonia vägedega sõjas Egiptust, oli Nabopolassari poeg ja troonipärija. 605. aastal ta vallutas ta Süüria ja Palestiina alad sealhulgas Juudaga. Kui Juuda hakkas koos teiste riikidega vastupanu ülemvõimule osutama,598. aastal tegi ta karistusretke Juudasse ja piiras Jeruusalemma (esimene piiramine) ning 589. aastal hävitas Jeruusalemma täielikult. Esimene piiramine ja küüditamine - Juuda oli seega nüüdsest Paabeli vasallkohustlane, kuid kuningas Joojakim (valitsusaastad 608-598) keeldus kolme aasta pärast tribuuti maksmast. Nähtavasti hoidis ta enam Egiptuse poole. Tribuudi maksmata jätmise tõttu babüloonlaste väed võtsid ette karistusretke 598. aastal ja piirasid Jeruusalemma. Selleks ajaks oli Joojakim surnud. Uueks kuningaks sai ta poeg Jooiaki(j)n, kes valitses vaid paar kuud aastal 597 ja otsustas end ema-kuninganna, teiste õukondlastega ja kõrgemate ametnikega end babüloonlaste kätte anda ja pakkuda neile raha. Kuninga
annaabi.ee 
