9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Turumajanduse ja euroopallike valitsemisvormide areng hakkasid õünestama traditsioonilisi ühiskonna alustugesid. Venemaa 20.sajandi algul. 20.sajandi algul oli Venemaal absoluutne monarhia. Kõrgeim võim kkuulus Nikolai II. Tollel perioodil: * kaotati Vene-jaapani sõjas. *Vastuolud Jaapaniga Korea ja Hiina pärast Võiduka sõjaga loodeti maandada siseriiklike pingeid ning tugevada valitsuse autoriteeti. 1905-1906 toimus I Vene revolutsioon (lüüa saamine sõjas Jaapaniga tõukeks) : Ajendiks Verine pühapäev
osa võtta ka need, kes ei teadnud vooruslikusest ja riigivalitsemisest midagi. 2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema arvates pidi leidma kuldse kesktee valitsemisvormide vahel, sest äärmused tekitavad tüli. Ta pidas ideaalseks Soloni-aegset Ateenat, kus aristokraatide õigusi oli kärbitud, kuid demokraatia polnud veel täielikult välja kujunenud. 4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk
arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Lootes seal sedasi demokraatiat levitada. Seega pidid heaolu ning rahva haritus looma eeldusi demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Hiljem jõuti Aafrikas järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduse areng. Peale viimaste diktatuuride ja Nõukogude bloki kokkuvarisemist levis demokraatia, kui stabiilne riigivalitsemisvorm. -Üheks põhiliseks demokraatia levikut mõjutavaks teguriks on teiste valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine. -Teiseks põhiliseks teguriks võib nimetada demokraatlike riikide püüe "päästa" riike, kus pole veel demokraatia kanda kinnitanud. 5) Hinnata Eesti puhul heaoluriigi olemust Eesti on arendanud heaoluriigile iseloomulikke institutsioone: sotsiaal- ja ravikindlustust, pensionisüsteemi, sotsiaalabi, töötukindlustust. Lisaks on meie riigis on tasuta haridus kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele
Majanduses olid esikohal Inglismaa, USA, Saksamaa. Tekkis proletariaad. 8. Globaliseerumine – üleilmastumine, seda iseloomustab rahvusvaheline kaubandus ja kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskkonda. 9. Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega. 10. 20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism,sotsialism, sotsiaaldemokraadid, anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20
järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim) 3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded 4) Valitsus on presidendi nõuandev organ 5) President valib ministrid üksi 6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada
TEHNOLOOGIAGA SEOTUD TRENDID Võimalused Ohud IT lahenduste levik – pakub lahendusi ja võimalusi Võrgustumine, suured andmehulgad (asjade võrgustumine, erinevates valdkondades: energiatehnoloogiate pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, „nutikateks, suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel. isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused. Võrgustumine (asjade võrgustumine, Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute
Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl.k aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. 1.4. Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani Riigikordade ja valitsemisvormide liigitamiseks töötasid Aristoteles, Polybios ja Marcus Tullius Cicero välja järgmise skeemi, mis on rakendatav tänapäevalgi. Monarhia puhul seisab riigi eesotsas eluaegse e päriliku võimuga, harvemini ka valitud juht (vürst, shahh, sultan, kuningas vms). Võimude lahususeta on ta nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu ainuvalitsus säilinud mitmel araabia maal (Saudi Araabia, Kuveit, Brunei jt)
avaldas uurimisorganisatsioon Freedom House (ingl Vabaduse Maja) ettekande, mis andis kõikidele riikidele hinnangu kahe olulisema demokraatiakriteeriumi poliitiliste ja kodanikuvabaduste astme järgi. Ettekande lõppjäreldus oli, et maailma iseseisvatest riikidest olid täiesti vabad vaid veidi üle kolmandiku. Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga arenguruumi. Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani Riigikordade ja valitsemisvormide liigitamiseks töötasid Aristoteles, Polybios ja Marcus Tullius Cicero välja järgmise skeemi, mis on rakendatav ka tänapäeval. Kes valitseb Õige vorm Väärastunud vorm Türannia ehk despootia ehk Üks isik Monarhia ehk ainuvalitsus hirmuvalitsus
lahku.38 Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal Traianuse valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule.39 4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk Keisririik kui ühiskondlik riigikorraldus ei saanud aga igaveseks püsima jääda. Keisririigi periood on seega jagatud ajaliselt kaheks. Viimane sellest ajast on tuntud kui hilise keisririigi ehk dominaadi ajajärk. Diocletianuse ja Constantinuse ulatuslike reformidega rajati sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia, mille mõjukamaks kihiks said suurmaaomanikud.
- poliitiline ideoloogia poliitika ideeline alus Service poliitiliste süsteemide tüübid a) kogukondlik süsteem e rühm traditsionaalsetes ühiskondades, kindel liider puudub b) hõimusüsteem e suguaru liidrid on kuid seadusi pole c) pealikuvõimuga süsteem e hõimuliit tugevad liidrid, andamid, orjad d) riik keeruline tööjaotus ja võimusüsteem, maksud, orjad Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Marx ja marksism valitseva klassi võimu õigustamine. Kunst, filosoofia ja teadus
rühm (band); traditsionaalsetes ühiskondades, kindlad liidrid puuduvad; - hõimusüsteem e. suguharu (tribe); liidrid on kuid seadusi pole - pealikuvõimuga süsteem e. hõimuliit (chiefdom); tugevad liidrid, andamid, orjad - riik (state); keeruline tööjaotus, keeruline võimusüsteem, maksud, orjad. 4 Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine
pöördunud katoliiklaste kasuks. Protestantlikus piirkonnas toimub marginaliseerumine. 1990- Ühendatud Bundesrepublik Poliitilise süsteemi võrdlus: - Keisririik: täitevvõimu-sisene konflikt (võistlus keisri ja riigikantsleri vahel), tugevad vürstiriigid, nõrk parlament, nõrgad parteid, - Weimar: tugevad parteid domineerivad, nõrk täitevvõim (president ja riigikantsler), nõrgenenud liidumaad, - Reich: feodaalsete sugemetega totalitaarne diktatuur, parlamentaarsete valitsemisvormide vastane. Polnud piisavalt järjekindel oma visioonide elluviimisega. Sellega säilib natside seadusandluse kõrval regionaalseadusandlust. Rõhk välispoliitikal. - LV: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler juhib täitevvõimu, presidendi võim sümboolne. Konstitutsioon: Peale ühendamist 1990 teevad protestandid nö come back'i traditsiooniliselt on protestandid vasakpoolsete jõudude toetuspiirkond. Liidumaade taastamine enne riikluse taastamist
· Karl Marx(1818-1883) · Friedrich Engels (1829-1895) · Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol teoreetikud , kes rõhuvad erinevate valitsemisvormide üle ammutavad oma ideoloogilist alguspunkti marksismist. Mitmetahuline filosoofiline õpetus/nähtus/meetod. · Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomadile tugineva üh kriitika. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste tulemusteni viiv juhis praktiliseks valitsemiseks. · Olulisemad kirjutised : M&E ,,Püha perekond" 1844 · M&E ,,Saksa ideoloogia" 1845 · M&E ,,Kommunistliku partei manifest"1848 · ,,Kapital" 3kd, M , 1867, M&E 1885, M&E 1894
vaid konkreetses sotsiaal-ajaloolises olukorras. Nt monarhia on eelistatud siis, kui valitsejaks saab üksikisik, kelle kompetents ja suutlikkus ületab kõiki teisi koosvõetult (väga harvaesinev, legendaarsed kuningad on pigem minevik). Aristotelesel kollektiivse valitsemise korral üksikvalitsejate kompetentsid summeeruvad, jällegi erinevalt Platoni filosoof-valitsejatest. Praxise vallas on kogemusi kõigil ühiskonna liikmetel, theoriat tunneb vaid intellektuaalne eliit. Õigete valitsemisvormide võrdluses kaldub Aristotelese poolehoid politeia poole. See on tema omaloominguline termin, polislikkus iseenesest, parim tegelike poliste hulgas. Politeia võim kuulub ,,keskmistele inimestele", mitte kõige rikkamatele ja vaesematele; valitsemiskord on mõistuspärane keskmine demokraatia (vaese enamuse võimu) ja oligarhia (rikka vähemuse võimu) kui kahe poliitilise pahe vahel. Kuldse kesktee printsiipi rakendatakse siingi!
annaabi.ee 
