teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri
määrustele. Siirdeühiskonnaees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus  kas valida nn sokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi.
poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik  päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood  periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud  võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel.
Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia  sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse (skandinaavia) 3)liberalism  riik pakub sots. Hüvitisi ainult vaestele ja minimaalselt, kõik vajaliku peab inimene ise muretsema (meditsiin, ülikool jne), riik tagab tööhõive (USA 3. Siirderiik  riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud  vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5
turumajandus ja konkurents siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e.toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale;ohuks nõuab rahvas tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane(ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel,st.võivad populaarseks saada autoritaarse valitsemise ja nn.kindla käe loosungid;üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa majanduskriisi,mille tagajärjel elatustase langeb
Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord 1974- 91: NSVL'i lagunemine Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas 12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks. 13. Siirdeühiskonna probleemid: Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu langeb, rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib liiga aeglane, reformide ebaühtlane tempo. Eesti on probleemidega tulnud toime edukalt, sest demokraatia põhimõtted on kõigis elu valdkondades juurdunud ning probleemidest, näiteks majanduskriis, on üle saadud. 14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet: Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt
*Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon  ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire Âkommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda
vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrtustele. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemine ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatuse esialgu hoopis langeb. Siirdeühiskonna probleem on ka reformide ebaühtlane tempo. Eestis kaasnesid siirdeprotsessiga  Vabad valimised, valitsus võtab vastavalt rahva soovile seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm,
SIIRDEÜHISKONNA OHUD Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. - Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. - Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. - Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus  kas valida nn sokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. - See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi.
ülemineku- ehk siirdeperioodi. Ãœlemineku võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja Âsuhetes. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Ãœleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Poliitiline kultuur juurdub üsna aeglaselt  võib esineda korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks reformide tasakaalustamine. Demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning
mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning 12 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus – kas valida nn šokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi.
valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus  kas valida nn sokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi
*Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon  ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire Âkommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda
annaabi.ee 
