muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama.
Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Maria Theresia perekonnaga. M A R I A T H E R E S I A TA A L E R Maria Theresia taaler on suur hõbedast kaubandusmünt, mida vermitakse alates 1741. aastast. Alates Maria Theresia surmast
,,Kuid haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus." 70 algusest on teada tema esimene Fausti versioon, aga see jäigi käsikirjalukuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on saavutanud kuulsuse, tuntuse ja saksa vaimari prints, kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega, põllumajandus ja isegi mäekaevandus. Püüab korrastada valitsemisaparaati. Tegele ka botaamika ja anatoomiaga. Looming on sellel ajal tagaplaanil ja ta on ühiskondlikult aktiivne. Pärast kümneaastast töötamist, läheb ta tervist parandama Carlspadi, on seal mõne kuu ja siis ette teatamata, võimude kooskõlastamata, sõidab Itaaliasse ja on seal kaks aastat. Seal uurib, huvitb antiigist. Uurib antiik autoreid, kunsti ja see on tema jaoks väga rikastav reis ning edaspidi tema loomingut jääbki saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Arvab et inimest tuleb
'' ''Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule.'' 70ndate algusest on teada ka esimene ''Fausti'' katsetus · Räägib 16. sajandi õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on juba saavutanud teatud kuulsuse. Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, mitte luuletajana, vaid praktilisele tööle. Hakkab tegelema erinevate valdkondadega: rahandus, põllumajandus, mäekaevandus. Püüab tasakaalustada valitsemisaparaati. Üritas eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Lahkas inimesi. Tõestas mingi luu kohta midagi. Looming oli sel ajal tagaplaanil, on pigem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10aastast tööd läheb ta tervist parandama, kuna tunneb väsimust. Siirdub Karlovy Varysse tervisevetele. Algselt plaanis olla mõne kuu, kuid seejärel sõidab hoopis 2 aastaks Itaaliasse. Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis
ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist · Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist. · Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse JOSEPH II · Austria valitseja · Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse · Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaaltegude seast välja
ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas;
ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada" · Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks, sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire`iga · Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse · Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud · Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks · Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust · Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist, propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust
Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju
Kuninga lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" [1] Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II oli paljuski isa vastandiks. Ta huvitus juba nooruses valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaire'ga. Kui oli võimule tõudnud, siis keelustas ta Friedrich II esimesel nädalal riigis piinamised ja deklareeris usuvabadust. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud ning muusikalised soiéé'd, kus osales ka flööti mängiv kuningas, kes komponeeris ise muusikat. Friedrich II valitsemisaparaati ei muutnud, mis oli isa loodud. Friedrich'il polnud nõunikke. Valgustatud valitsejate kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus.[1] PARLAMENTARISMI ARENG INGLISMAAL Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil ning Elisabeth'i tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. James valitses aastatel 1603 1625. Uus kuningas ei saavutanud kaugeltki sellist populaarsust kui Elisabeth.
Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles kuningas kirja teel. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust, mille kontrollimiseks seati sisse riiklikud eksamid. Mitukümmend aastat tehtud seaduste kogu valmis alles pärast kuninga surma. Friedrich II jätkas Preisimaa armee suurendamist ning kasvatase selle oma valitsusaja lõpuks 200 000 meheni
Ei olnud suur kulutaja. Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus. Maria Theresia - Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati. Joseph II - Ise sai ta tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi Ivan IV Julm - surus opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Peeter I - Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Korraldas
riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org). Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria rahandussüsteem stabiliseerus ja riik oli suuteline ülalpidama suur sõjaväge (Beazley 2002:257).
Berliini külje alla Potsdami rajas Friedrich II Preisimaa Versailles' Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. Pikemat aega viibis Friedrichi õukonnas ka Voltaire. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud Tafelrunde'd ning muusikalised soire'd, kus osales ka kuningas, mängides flööti. Friedrich Wilhelm I kutsus seetõttu poega aasivalt vilepillimängijaks. Friedrich II komponeeris ka ise muusikat. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles kuningas kirja teel, kutsudes nad vaid kord aastas Potsdami. Friedrichil polnud ka nõunikke. ,,Riigi esimene teener" tõusis juba varahommikul kell kolm või neli, et asuda tööle. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Kohtusüsteemi ümberkorraldamisega lühendati kohtuasjade menetlusaega. Kohtunikelt hakati nõudma õigusalast väljaõpet, mille
annaabi.ee 
