Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte. Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama. Näiteks: Ajalehereklaam "mõtlevale inimesele". Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald'si hüüdlause) Valimiskampaaniad rajanevad alati kasule. Lihtrahvalikkus Inimestele meeldib kuulata "ühte enda hulgast" Rahvalik keel, släng, vanasõnad, anekdoodid Lastelembus Tõde ja vale vaheldumisi "Vahevagun" või "mädaõun" olukord, kus õigete väidete ja faktide vahele sokutatakse vale lootuses, et lugeja/kuulaja ei pane seda tähele.
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku
%=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine- Erakonnad 1)Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse c)valimiskonkurents 2)Ülesanne a)esindavad rahva erinevaid seisukohti b)kujundavad sisepoliitilist elu c)pääseda võimule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 1)Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või
Samuti on üks mainimisväärseid füüsikuid, nüüdseks juba 205 aastat surnud, Emil Lenz. Ka maailmakuulus astronoom Ernst Julius Öpik, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Nemad ja paljud teised on kandnud Eesti maailmakaardile.(67) Meil, eestlastel, on ka palju andekaid muusikuid, kunstnikke,kirjanikke, poliitikuid, kes on väga teada ja tuntud. Kuigi kõige paremini teatakse neid ikkagi kodumaal, natuke rohkem ka Euroopas. Eesti poliitikud on ülimalt loovad. Valimiskampaaniad tehakse kahtlaste lubadustega. Näiteks Edgar Savisaar andis sõna, et muudab Tallinna kahekeelseks. See küll riiki edukaks ei tee, kui poliitikud lubavad asju vaid selleks, et võimalikult palju hääli koguda. Käesolev on kindlasti negatiivne loomingulisus, kuna toob kaasa lahkarvamusi.(71) Eesti seisukohalt on väga tähtis iseseisvuse taastamine ning laulev revolutsioon. Iseseisvuse taastamise protsessi käigus korraldati väga palju loomingulisi üritusi. Tartu levimuusikapäevad,
. Liidrid: fassaadliider A.Larka, tõeline "aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga). Iidoliks oli Mussolini. Kõvakäepoliitika Kirj. Mida nad korda saatsid Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid välja presidendi ametikoha valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu (meie mõistes). Tegi kindlaks, milline seis on. Ülekaalukalt oli esimesel kohal Vapsid, teisel kohal Laidoner. Sotsid ja Päts said vähe hääli. Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult). Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks. 1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat
vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks)
9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal. 4.4 Hääletamine ja valimistulemused: laialdaselt kasutatakse eelhääletamist, mida põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja näitab süsteemi paindlikkust. Eelhääletamise tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega. Valimistulemusena määratakse valitava võimuorgani koosseis või järgmine president.
Venemaa vaheline konflikt. Kõige laiema mõiste hõlmab poliitika kui jõud. Selles tähenduses osaleb poliitika kõigil sotsiaalsetel tasanditel. Selle erinevad kasutusvõimalused on mõjutamine otsuste tegemisel, päevakorra peale surumine kampaaniate kaudu ja mõtete mõjutamine eesmärgiga suruda peale oma tahtmist. Minu arvates kasutatakse seda ka tänapäeval ja igapäevaselt. Parimaks näiteks on reklaamid ja valimiskampaaniad, kus räägitakse mida inimesed kuulda tahavad. 2) Kas post-kommunistlikud riigid on suutnud tänaseks oma mineviku selja taha jätta? Vaatle küsimust reziimiteooriate võtmes, too näiteid. Post-kommunistlikke riike on palju ja need pärinevad erinevatest piirkondadest. Tuttavamate riikide hulka võib lugeda kõik endise NSV Liidu riike, SDV-d ja hiina RV-d. Pärast 1991 aasta detsembris viimaste alles jäänud liiduvabariikide laialimineku kuulutamist
Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel. Keelatud on ka valija ähvardamine ja äraostmine. 2) Üldised valimised-rahva kõigi liikmete osalusõigus. Põhiseadus sätestab Riigikogu valimistel kodakondsuspiirangu, KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Vanuseline piirang: õigus kandideerida igal 21- aastasel kodanikul, õigus valida igal 18- aastasel kodanikul. Põhiseaduse kohaselt
11. VAKTSIINID ON POLIITIKA JA ÄRI. Kui nüüd peale kõige eelneva lugemist tekib teil küsimus, kuidas ometi on selline asi võimalik, et siiani jätkatakse vaktsineerimist ja nii paljude faktide juures jätkatakse avalikkusele lausvaletamist siis võib õelda vaid üht. Vaktsiinid on äri. Väga suur äri. Ravimifirmad on maailma rikkaimad, Ameerika valitsuses on neil teiseks võimsam "lobby". Ravimifirmad toetavad poliitikuid, maksavad kinni valimiskampaaniad, peavad oma rahadega üleval peaaegu tervet erameediat (kes on vaadanud USA TV d, mäletab kindlasti, kui suure osa reklaamidest moodustavad ravimireklaamid), peavad üleval USA arstide kutseühinguid (AAP, AMA). Ravimifirmade grantide ja stipendiumitega töötavad teadlased ja terved ülikoolid. Loomulikult finantseerivad ravimifirmad enamikku meditsiinilistest uuringutest, kas on siia vaja lisada, et nad EI rahasta uuringuid, mille järeldused EI OLE neile soodsad?
Tooge kaks näidet põhiseadusest ja põhjendage nende sätete vajalikkust. (2 p) 6. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobivasse lahtrisse rist. Põhjendage oma arvamust. (2 p) tugeva kodanikuühiskonnaga riikidel on eeldatavasti arenenud ka kodanikutunne, millega kaasneb ka kodanike soov näidata oma osalust riigiasjades ja valimistel; 7. Kuivõrd Teie arvates 2007. a Eesti Vabariigi Riigikogu valimiste eel toimunud erakondade valimiskampaaniad mõjutasid valimisaktiivsust? (4 p) Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli positiivne: valimiskampaaniatele kulutatud suured summad ja suured valmisreklaamid tekitasid paljudes ka pahameelt ja võisid seetõttu mõjutada neid kodanikke, kes tahtsid sellise kampaania vastu protesteerida; valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses. Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli negatiivne:
5% üleriigilistest häältest. 4.7 Riigi roll valimiste korraldamises - Valimis korraldab ja koordineerimib Vabariigi Valimiskomisjon. Esimees Heiki Sibul. -Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta ------------------------------------------------------------------------------ -Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni -Kontrollib erakondade kulusid(valimiskampaaniad) 63% ***ÜLESANDED Ülesanne Kehtivate häälte arv: 52828 Mandaatide arv: 10 Lihtkvoot: 5282.8 Isikumandaadi said: Milvi Rabarber, Maiki Mustsõstar, Karl Kask 5% künnis: 18622.7 Künnise ületasid: Kõik erakonnad Okaspuud kokku: 7583 Lehtpuude kokku: 7905 Põõsaste kokku: 6486 Mandaatide arv: Okaspuud kokku: 7583 : 5282,8=1,43 =1 Lehtpuude kokku: 7905: 5282,8=1,5 = 2 Põõsaste kokku: 6486: 5282,8=1,23 = 1 Isikumandaadi alusel: Karl Kask, Maili Mustsõstar, Milvi Rabarber
Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus) · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang. · Emotsionaalne erutus. Eriti empaatiliste inimeste puhul. Reaktsioon emotsionaalsele seisundile on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad. · Ühtekuuluvus. Abistatakse sarnaseid, neid, kes on mingi tunnuse alusel inimesega sarnased. Abistamine kui ühtekuuluvuse väljendus. · Abistamine ja sugulussuhted. · !! Abistav käitumine sõltub sellest, kuivõrd suur on potentsiaalsete abistajate hulk. nt kui abistajaid on läheduses palju, on väiksem tõenäosus, et inimene abistab. A. Batson. 4 põhimotiivi 4 põhimotiivi:
Eestis on sotsiaalset turundust rakendatud järgmistes valdkondades: 1) riigi maine kujundamine - nt Eesti bränd, EXPO 2000 Hannoveris, Eurovisioon 2002 Tallinnas, kultuuripealinn Tallinn 2011; 2) kodumaise toodangu märgistamine; 3) elanike heaolu – liikluse ohutus, AIDS ja seksuaalne vastutus, suitsetamise, narkootikumide, alkoholi kahjulikkus; 4) keskkondlik mõtlemine – roheline energia, keskkonna puhtus, ökomärgistus; 5) poliitika – valimiskampaaniad, Euroopa Liiduga seotud kampaaniad. Kõrgeltarenenud riikides püütakse arendada ka nn rohelise turunduse põhimõtteid – turundustegevusega üritatakse minimeerida tarbimise kahjulikku mõju keskkonnale. Kasutatakse keskkonnamärgiseid, et tarbija valiks ja leiaks tooteid, mis tekitavad loodusele vähem kahju ning ökomärgiseid, mis viitavad toote tervislikkusele ja väiksemale säilitusainete sisaldusele (Eestis suitsupääsukese märk, „Tunnustatud Eesti maitse“ jms).
et y saaks muutuda. – On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama, et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Veel seost tüüpe • Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): – Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites.
· Elab äärelinnas oma majas, mille on laenu eest ostnud · Saab stabiilselt üsna kõrget sissetulekut; ei pea muretsema elementaarsete vajaduste pärast, kuid ei saa ka laristada · On huvitatud ühiskondlikku stabiilsuse säilimisest, on konservatiivne. Konservatiivne jõud. Stabiilsusest huvitatud, sest neil on selle kadumisel kõige rohkem kaotada. · Peamine maksumaksja lääneriikides. Poliitikud räägivad ka enamasti keskklassist, kui toimuvad valimiskampaaniad Töölisklass · On omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal · Elab kortermajas · Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks · Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölisklassil Stratifitseerimise alused Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Karl Marx - inimese klassipositsioon määrab tema suhe tootmisvahenditega. Ühedimensiooniline stratifitseerimise teooria
rohkem ikkagi vabariiklasi. Teisi huvigruppe esindavad poliitilise tegevuse komiteed pole üldjuhul nii pragmaatilised ning annavad oma panuse kandidaadi kampaaniasse vastavalt sellele, kas nende vaated ühtivad või mitte. Näiteks Ameerika Kristliku Koalitsiooni PAC toetab alati Vabariikliku partei kandidaate, kellega neid seob konservatiivne maailmavaade. (ibid., pp. 236-237) Väga vähesed kandidaadid suudavad vastu panna ahvatlusele PACide raha vastu võtta, kuna kaasaegsed valimiskampaaniad on muutunud üha kulumaks ning soov (tagasi)valituks saada on enamasti suur. Poliitilise tegevuse komiteede süsteemi kriitikud on aga avaldanud muret, et kogu see raha, mis PACid annetavad, tagab neile liiga suure kontrolli valitsemise üle. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 344) Muud kanalid, mille kaudu huvigrupid püüavad saavutada oma eesmärke Lisaks sisemise lobitöö tegemisele ja juba vaatluse all olnud PACide asutamisele, on USA
annaabi.ee 
