Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag?Usin nimi? Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Hilisem looming Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti
Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”. Tõlketöö Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos
Varstu Keskkool 10. klass Teele Piir KUIDAS HOOLDADA ANGOORA KASSI Referaat Juhendaja Lea Mändmets Varstu 2011 Sissejuhatus Kui inimene tahab osta kassi, siis valimiku määrab looma välimus. See pole vale viis otsustamiseks, kuid kindlasti peaks uurima veel seda, kuidas sellise kassi eest hoolitseda. Selleks on abiks raamatud näiteks Esther Verhoef-Verhalleni ,,Kassientsüklopeedia" ja kassinäitused. Tavaliselt arvatakse, et kassi eest on lihtsam hoolitseda, kui koera eest. Selline arvamus on kindlasti vale. Kassiga ei pea käima väljas jalutamas, kuid kammima, süüa andma, mängima, suhtlema jpm. peab ka kassiga tegema.
Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja kooljad", koos abikaasa Ly Seppeliga ,,1001 ööd". Koos eestindasid nad türgi luule valimikud ,,Isahirve öö" ja ,,Lind tulemäe kohal" ning soome luule valimiku ,,Kaarsild". Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning üks kõige radikaalsem luuleuuendaja Eestis viimasel neljakümnel aastal. Andres Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks. Tema sürrealism on harilikult ladusa keelega ja hõlpsasti visualiseeritav. Avaldub see unenäo ja reaalsuse ühtesulamises, absurdis. Kuigi tema tekstides leidub ka peidetud vihjeid, on need üldiselt loetavad suuremate
eesti keeleuuenduse raamliikumist Saavutused Noor-Eesti saavutused kirjanduse arengus on kaalukad. Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi kunstiküpseid novelle, Oksalt ilmus romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosat ning luulet. Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates "Noor-Eestist" võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu. Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a
Kannab toon toonis riideid Püüab ots otsaga välja tulla. - õige Jüri on veel vana kooli põllumees. - õige Tööd on veel nädala jagu.- õige Siis võin kasvõi mägesid vallutama sõita.- Siis võin kas või mägesid vallutama sõita. Kõik on tip-topp. Kõik on tipp-topp. vastvalminud maja- vast valminud maja äsja avatud kauplus- õige tahes-tahtmata- õige võib-olla- õige muusika õpetaja - muusikaõpetaja mõtete virvarr- õige 9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad". Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja .Pürksi> = Birkas.
Vale. Õige: toon toonis. Püüab ots otsaga välja tulla. Õige. Jüri on veel vana kooli põllumees. Vale. Õige: vanakooli Tööd on veel nädala jagu. Õige. Siis võin kasvõi mägesid vallutama sõita. Vale. Õige: kas või Kõik on tip-topp. Vale. Õige: tipp-topp vastvalminud maja Vale. Õige: vast valminud maja. äsja avatud kauplus Õige. Tahes-tahtmata Õige. Võib-olla Õige. muusika õpetaja Vale. Õige: muusikaõpetus mõtete virvarr Õige. 9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad". Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja .Pürksi> = Birkas.
Seal esitab ta ka oma luuletusi väikese hulga rahva ees. Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina. Praegune naine, Ly Seppel on kirjutanud inimese, rahvuse ja keele suhteid mõtestavat luulet ja proosateoseid lastele. Tõlkinud türgi, aserbaidzaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984). Luulekogud: "Hunditamm" (1968) "Ukslagendikul" (1971) "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) "Vaimusõõrmed" (1079) "Tumedusi rüübaten" (1988) "Täiskuukeskpäev" (1990) "Teadvus on ussinahk" (1995) "Puluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogud: "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959-1988"(1990)
(Krusten, 1999) Juba kogumiku avatsüklid oma lahke, ajuti loitsulise lausumisega esindavad Ellen Niidu titakirjandust selle klassikalises headuses. Kasvamise rõõmsat tööd nii inim- kui loomalaste tegemiste kaudu vahendab mahe huumor (,,Väike roosa põrsapoju"), saateks sekka mõni õpetussõna. Edasi juhatavad keele-ja sõnamängulised vigurlood kätte teeotsa kauni emakeele kõlamaailma, kus iga täht teeb häält (,,Laul lugemisest"). Aastaring suubub valimiku kokkupanus jõuluootusesse, mida vahendavad kõige paremas mõttes krestomaatiliseks muutunud jõulusalmid. Uutmoodi lüürilisi alatoone sünnib kirjaniku filosoofilist rahu ja leebet teadmust kandvast tagasipilgust, mis tunnistab aegade ühtsust ja maailmade habrast pidevust. 3. LUULENÄITED ,,See maa"(1967) ...et ta pidi harima maad, kust ta oli võetud 1. Mos 3:23 See porine maa Võtmata kartulitega On minu
tunnuse järgi määratletud inimtüübid, tuntud ajaloolised tegelased, liiginimetustega määratletud loomad, kirjandusest ja folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta
Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase uusromantiliste novellidega (Liiv 1985: 716). Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata
valimisse võetav külastajaskond selgelt määratletud. Kaitseala külastajate arvu hinnates moodustavad külastajaskonna kõik alale sisenevad kasutajad. Seesugune külastajaskond piiritletakse raamistikuga, mis võimaldab loendada ja valimi võtta (Deming 1960) - antud juhul uuritava piirkonna piiridega. Järgnevalt on loetletud valimivõtu meetodid ning toodud loendurite perioodilise ümberpaigutamise näited (Watson jt 2000): Kihiline valik: Kihilise valimiku puhul jagatakse N ühikust koosnev külastajaskond kõigepealt vastavalt allrühmadeks N1, N2, … NL. Allrühmad ei kattu ning moodustavad koos kogu külastajaskonna nii, et: N1 + N2 + … + NL = N. Allrühmi nimetatakse kihtideks (Cochran 1963). Igast kihist valitakse juhuslik külastajate valim. Seejärel valmid liidetakse ning tekib ühtne uuritava külastajaskonna näitarv. Kõnealuses loendurite perioodilise ümberpaigutamise
annaabi.ee 
