8. Põllumajandus Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud. Vallas asub ka Eesti suurim kitsefarm. 9. Metsamajandus Metsamajandus ei ole vallas nii heal tasemel kui põllumajandus. Enamasti tehakse hooldus- ja valikraiet. Lageraiet tehakse harva. Tavaliselt juhul kui on vaja metsa uuendada. 7 10. Transport Valla piirides asuvad teed on keskmises korras. On teid, mis vajavad remonti ja on teid mis on väga heas korras. Valda läbib ka riiklikult oluline Tallinn-Narva maantee. Valda läbib ka riikliku tähtsusega Tallinn-Peterburi raudteeliin. Vallas puuduvad kergliiklusteed, mida saaks
Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb
Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t. mets on pidev. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust. Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: *Mets on püsiv, s.t. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg. *Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku
korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
küpsusdiameeter saavutatakse. On liike, keda võib raiuda igas vanuses nt hall-lepik. 38. Milline on metsapõlengute toimumise sagedus erinevates metsades ja mis sellest järeldub metsade vanuselise struktuuri ja sobilike metsamajandamisevõtete kohta? Okaspuu metsades toimuvad põlengud kord 100-200 aasta jooksul. Lehtpuu-segametsades kord 1000 aasta jooksul. Okaspuumetsad on ühevanuselised ja lehtpuumetsad erivanuselised. Okaspuumetsas tuleks vältida valikraiet (kuusk on tundlik vigastustele) ja eelistada lageraiet (suktsessioonioht väike ja puud kiirekasvulised). Lehtpuumetsades tuleb rakendada meetode, mis tagaksid liigirikkuse ja mitmekesisuse. Sekundaarsed liigid vajavad uuenemiseks suuri lagedaid alasid või häile, kuna nad ei suuda taluda valguskonkurentsi. Primaarliigid võivad aga edukalt hõivata väiksemaid häilusid. 39. Miks on boreaalsed okasmetsad enamasti suurtel aladel ühevanuselised ja milline
likvideerita Valikraie käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, st mets on pidev Valikraie asendab nii hooldus- kui ka lõppraiet ja seda tehakse nii metsakasvatamiseks kui puidu varumiseks Keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka majanduslik aspekt Eesmärk: o Luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanustelistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: o Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid
metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne, nn. miinuspuud). Uuendusraied – tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu). Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel; 2) väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud (käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud) raievanuse. Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes;
varumiseks. Valikraiel on nii keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka metsauuenduslik aspekt, mida tuleb arvestada iga raiejärgu ajal. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud
Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb
tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Varem käsitleti ühe turberaie viisina ka valikraiet, kuid praeguse metsaseaduse kohaselt käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 56
1) puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). (8) Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitsealuste liikide kasvu ja elutingimuste parandamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §le 54. (9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit. § 29. Lageraie (1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme,
ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Majanduslikust küljest on valikraiete eesmärgiks on kasvatada väärtuslike puuliikide jämedaid sortimente ja raiuda neid turunõudluse tippajal. Selleks hoitakse puistute täius üsna madalal - 0,6-0,7, et puistu jooksev juurdekasv oleks võimalikult kõrge. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks
annaabi.ee 
