Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki (Gaddafi Roheline raamat, Turkmenbashi Ruhnama) Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid Kasvavad välja autoritaarsetest või totalitaarsetest režiimidest DEMOKRAATIA Poliitiliste liidrite valitsemine, kusvõim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt,kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus. Liberaaldemokraatlik Režiim Võimukandjad vastutavad rahva ees(Mittevalitud institutsioonide (nt monarhi, sõjaväe, kiriku) võim on piiratud) Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism-mitmekesisus.( Kõigil poliitilistel jõududel on vabadus tegutseda ja võistelda poliitilise võimu pärast)
Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4
teovõimelisus keeleoskus mõnel maal ka kirjaoskus jne Eestis ei saa valimistel osaleda ka need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides ega ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Selgepiirilisus Rahva valitud esindajad hoiavad võimuohje, kuid peavad ka ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitika asjus arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja -hääletusel. Ühetaolisus Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest
liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise platvormiga "Alliansi Rootsi eest", mida parlamendivalimistel saatis edu. Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm. Poliitilise maastiku stabiilsust peegeldab muuhulgas ka asjaolu, et kõik eelmises parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud. 2.2.Valitsus Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik- demokraatidele kolm.
Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4. SELGEPIIRILISUS Rahva valitud esindajad hoiavad küll võimuohje, kuid peavad ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja hääletusel. 5. VALIMISED ON ÜHETAOLISED Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5%
Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks. 4) kaitsepoliitika riik kulutab sellele tohutuid summasid, samas pole need suunatud tootlikele jõududele. Erasektori sisend-väljund · turg ise reguleerib tegvusi ja suhteid. · ahel sisendi ja väljundi vahel toimib automaatselt. · turg reguleerib mehhanisme, inimene viib need ellu. Riigisektori sisend-väljund · otsustaja subjektiivne · "hindade" asemel info valijatelt (nagu kasum erasektoris). · sisendiga seostuvad inimeste huvid see sunnib juhti arvestama objektiivse infoga. · väljundi juures olulised mitmed muutujad (sh kes on valijaskond). Otsuste tegemisel lähtutakse: 1) Huvigrupid 4) Teadusuuringud 2) Meedia 5) Parteid 3) Valimised 6) Meeleavaldused Avaliku otsustamise põhiline vastuolu:
Eetikakoodeksi eesmärgiks on anda juhtnööre eetiliseks käitumiseks, mis iseenesest peaks vähendama ebaeetilist käitumist ning vajadust ametnikke nende tegevusele mittevastava käitumise pärast karistada. Avaliku halduse ja teenistuse süsteemid ei ole tevikuna Euroopa riikides sarnased. Eesti eetikakoodeksi põhjal juhivad ametniku käitumist kaks üldist mõtet: ametnik on kodanik rahva teenistuses ning ametnikud järgivad oma tegevused valijatelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet. Austus põhiseaduse vastu! Ametivande järgimine! Ametnik peab olema valmis ebapopulaarsete otsuste soovitamiseks ja täideviimiseks. Neurtaalsus! Objektiivsus! Jne. Ollakse kindlad, et eetikakoodeks aitab kaasa usalduse tõusule. Koodeks annab korrektse käitumise kompassi, mida ametnik saab kasutada iseseisvalt. Suuresti
Legitiimsus e tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus või rahva vastseisu puudumine, leppimine. Legitiimus erineb legaalsusest (seaduslikkusest). 60. Tutvusta põhilisi reziimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Reziimide üldjaotus: Demokraatia valitsemisviis, kus võim põhineb Diktatuur üldvalimiste kaudu saadud piiratud valitseja piiramatu võim ja autoriteet mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas vastuseis demokraatia tingimustele osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaat e võimalus õigus vahetada valitseja(id) Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika
keerukad. 1. süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt (võrdeliselt) neile antu häältega. 2. kandidaadid seatakse üles erakonna või valimisliidu nimekirjas, st eelistatakse valimistel pigem ideoloogiat kui isikut. 1) avatud nimekirjad, nimekirja koostab erakond. Rohkem hääli saanud kandidaadid pääsevad parlamenti. 2) suletud nimekirjad, uut pingerida pärast valimisi ei koostata. Parlamenti pääsevad esmase nimekirja esimesed, sõltumata valijatelt saadud häälte arvust. 3. mitmemandaadilised valimisringkonnad, st ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti mitu kandidaati. 3) Hübriidsed valimissüsteemid Kasutatakse üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Pooled parlamendikohad jaotatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on 2 häält. Ühe annab majoritaarsel põhimõttel kellelegi, kes on seatud üles tema valimisringkonnas, teise
protsessis. Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega, mis on seotud ainult valimisega. Demokraatia korral peaks kodanikel olema ka kuigi suur sõna ning ühinguvabadus. Samuti peaks olema võimalus olla poliitiliselt opositsioonis eelnimetatud on liberaalse demokraatia elemendid. Üldiselt võiks demokraatiat määratleda kui poliitiliste liidrite valitsemist, kelle võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus. Veelgi laiaulatuslikum demokraatia definitsioon (Austin Rannry) hõlmab ka klauslit, et selliselt valitud valitsejad peavad tegutsema üldsuse huvides. Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi demokraatliku või mittedemokraatliku nii, et see oleks kõigile ja kõikjal vastuvõetav. 2. Diktatuur Diktatuuri võib defineerida mitmeti: * diktatuur on valitseja piiramatu võim ja autoriteet
Aga 1770ndatel hakkas arenema väga tõsine ja mõjuv massoonide liikumine. Selle üheks liidriks oli ajakirjanik ja kirjanik Nikolai Novikov. Ta kasvas keskpärases aadliperekonnas. Novikovi karjääris sai määravaks see, et ta määrati Katariina II seadusandlusliku komisjoni sekretäriks. Ta pidi Vm jaoks välja töötama uut seadusandlust. Selleks kutsuti esindajad igast Vm kubermangust. Sellest pidi saama Vm parlament. Iga saadik sai oma valijatelt kaasa saatekirja, kuhu oli kirjutatud, mida komisjonis peab arutama. Ka Katariina II kirjutas oma arusaama seadusandlusest. Katariina II ei arvanud, et sellest kogunemisest tuleb mingi tõsine poliitiline organisatsioon. Aga liikmed olid teist meelt. 18. märts 2009 Novikovi panus vene kultuurilukku oli niivõrd suur, et tema järgi on nimetatud üks aastakümmend 1779 1789. Novikov oli selle põlvkonna esindaja, kes arvas, et kirjanik ja
parlamendis vastu võetud seaduste suhtes. Üldreeglina on veto sustensiivne, erandiks on nn. taskuveto. Detailsemalt võib Ühendriikide presidentaalset süsteemi iseloomustada järgmiselt: 1.presidendi valimine ei sõltu Kongressist, ta valitakse üleriigilistel valimistel valitud valijameeste poolt. Kongressi üksikud liikmed saavad aga mandaadid osariikide kaupa, seega on president saanud mandaadi kogu rahvalt, iga kongresmen aga palju väiksemalt hulgalt valijatelt. 2.president on kogu administratsiooni juht, ilma et oleks eraldi peaministri instituuti. Sisuliselt on valitsus presidendi juures ainult nõuandev organ. President on pädev nimetama ametisse valitsuse liikmed ja täitevvõimu administratsiooni. Valitsuse liikmete ja veel mõnede ametnike (diplomaadid) nimetamiseks on tarvis Senati nõusolekut. Valitsuse (tema üksikute liikmete) püsimine sõltub ainult presidendist, sest Kongressil pole umbusalduse avaldamise õigust. 3
annaabi.ee 
