tegemise väheatraktiivseks, keerukaks või kogunisti võimatuks · Uurimuse aluseks oleva sihtrühma vähene representatiivsus teadlaste laiemat üldsust huvitava suurema populatsiooni suhtes · Hawthorne'i efekt arusaamine oma katsejänese-staatusest hakkab psühholoogiliselt mõjutama katseisikute käitumist · Sõltuvate muutujate ebaadekvaatne operatsionaliseeritus eksperimendis kasutatud sõltuvad muutujad peavad olema valiidsed ka väljaspool eksperimentaalseid tingimusi, et oleks võimalik teha üldistusi. Näiteks abiturientide kutsevaliku alaste suundumuste hindamine kirjaliku testi vormis ei lange enamjaolt kokku küsitletute tegelike valikutega pärast keskkooli lõpetamist. · Eksperimendi eesmärkide teadvustamine/aimamine katseisikute poolt varjutab sõltumatute muutujate tegelikku mõju katsetulemustele ja vähendab nende üldistatavust
tegemist, pakub vastajale endast sisenägemust. Mõõtmise probleemid: mõned vastajad pole võimelised pakkuma sisenägemust endast, mõõtmisvahendeid saab tüssata, saab end treenida, normid võivad olla petlikud, mõõtmine võib viia õiguslike probleemideni. Edukaks läbiviimiseks: valiidsed normid, eri tüüpi organisatsioonides vajalik erinev enese-‐esitluse määr, kas tasub seda üldse uurida. Individuaalsed erinevused tervises ja –käitumises: • 1959 Firedman, südamelabor: inimesed A ja B tüüpidesse. • A – ambitsioonikas, vaenulikkus, kontrolli-‐ ja võistlushimu,
keskmise intellektiga lasteks. Väga kõrge inellektiga lapsi oli 20 (IQ 130-145) ja keskmise intellektiga lapsi 107 (IQ 84-129). Gottfriedi jt Fullertoni longituuduurimus on intellekti süstemaatiline uurimine ühe kohorti kaudu sünnist alates.Uuringus on lähtutud IQ-st kui ühest indeksist, millega määrata laste intellektuaalset andekust koolis. IQ teste kasutatakse üldise kognitiivse käitumise mõõtmiseks. Samas on IQ testid ka valiidsed, mõõtmaks relatiivset inelligentsust. See uuring kinnitab ka teiste sarnaste uuringute tulemusi intelligentsuse kohta. Näiteks on leitud, et intelligentsed lapsed: Hakkavad varakult rääkima On koolis edukad On oma klassikaaslastest noormad, kuna nad on läinud kooli eakaaslastest varem Omavad kõrgemat motivatsiooni õppimiseks On pärit väikestest peredest ja on tihti ainsad lapsed perekonnas või siis esmasündinud
poolt) Üldkogum - kõik juhtumid või objektid, mille kohta järeldused kehtivad. Valim - mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa • Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit mõõta on liiga kallis ja mahult võimatu • Tõenäosuslikud valimid – igal ühikul on võimalus sattuda valimisse ja saab teha kehtivaid üldistusi. Representatiivsed e esindluslikud valimid. • Mittetõenäosuslikud valimid – järeldused ei ole valiidsed ja ei saa üldistada. Mittereprsentatiivsed valimid. – Näit. tuttavad firmajuhid, üliõpilased Psühholoogiaalastes küsimustes sobivad tudengid hästi vastama ettevõtete asemel. Valimis vähemalt viis korda sama palju vastuseid kui sõltumatuid muutujaid. Ühest ettevõttest võib küsitleda mitut inimest. Valimi suurus sõltub kasutatava statistilise analüüsi nõudmistest Alla 50 ei tohi olla, 100 on normaalne. Tõenäosuslikud valemid: 1. Lihtne juhuslik valik e lihtjuhuvalim
Andmeallikate tüübid Primaarsed ehk esmased andmeallikad Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui "ühemehe-uuringud" (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le) Juhtumeid Aastaid Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu. Riskide maandamine ja andmebaasi kvaliteet Kvaliteetse andmebaasi tunnuseks on läbipaistvus: uuringu rahastaja ja teostaja metodoloogia ja metoodika uurimisinstrument koodiraamat (veebileht pole aegunud) Kvantitatiivsed andmebaasid RTI-s 6. LOENG KVANT KÜSITLUS Millal valida? Kvantitatiivne uuring
EX ülesandeks on see viga minimiseerida. Üks või mitu sõltumatut muutujat? E-te, kus kasutatakse korraga ainult üht sõltumatut muutujat, esineb harva. Tavaliselt on korraga vaatluse all vähemalt 2-4 sõltumatut muutujat. Selle eeliseks on, et: -efektiivsem on korraldada üks kui mitu E-d (e.g. 3 v. 4) -eksperimentaalne kontroll on parem; -mitme sõltumatu muutuja alusel üldistatud tulemused on väärtuslikumad (kuna on valiidsed mitmetes situatsioonides) kui üldistamata andmed. Mitme sõltumatu muutujaga E-des võivad tekkida tulemustes avalduvad muutujatevahelised mõjustused, nn. interaktsioonid (millest pikemalt edaspidi mitmefaktoriliste E juures!). Harjutusülesanded: Nimetage kõiki kolme tüüpi muutujad järgmistes kavandatavates uurimustes (ärge unustage, et kontrollitavaid muutujaid võiks olla võimalikult palju, nimetage vähemalt 3-4):
Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere)
kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid: ◦Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le) ◦Juhtumeid ◦Aastaid Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu. Riskide maandamine ja andmebaasi kvaliteet Kvaliteetse andmebaasi tunnuseks on läbipaistvus: uuringu rahastaja ja teostaja metodoloogia ja metoodika uurimisinstrument koodiraamat (veebileht pole aegunud) Küsitlusviisid Postiküsitlus Näost-näkku standardiseeritud intervjuu
esinevad vastavad elulised asjaolud. Reegel kas kehtib või ei kehti, kui on mitu üksteisele vastukäivat reeglit, siis reegli rakendaja peab otsustama milline kehtib ja milline mitte. Printsiipidega on asi teisiti. Printsiibi puhul kui esinevad faktilised asjaolud mille puhul printsiipi rakendada, siis võib öelda, et printsiip on kohaldatav, mitte et teda tuleks rakendada. Võib olla mitu vastuolulist printsiibi mis kõik võivad olla kohandatavad, ei teki küsimust kas kõik on valiidsed, tekib küsimus, ainult selles, millises ulatuses ühte või teist rakendada. Põhiseaduslikud printsiibid ei ole hierarhilised. Erinevate printsiipide vastuolude lahendamise teeks on kaalumine kaalutakse erinevaid printsiipe ning püütakse leida selline lahendus mis võimaldab realiseerida võimalikult suurel määral kõiki printsiipe. Printsiibid on üldisemad ja abstraktsemad kui reeglid. Põhiseaduslikud printsiibid on eelkõige teiste seaduste tõlgendusabid, kuid nad
Minimaalset p väärtuse tasemeks, mille puhul veel saab rääkida usaldusväärsest teadusfaktist loetakse p /väiksemvõrdne/ 0.5. Abiks on mõõtmismeetodite usaldusväärsus ja täpsus, mõõtmismeetodite mitmekesisus, mõõtmiste piisav hulk, kordusuuringud. Mida väiksem on mõõtmistulemuste (andmete) hajuvus, seda kergemini saab usaldusväärse tulemuse. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatavad meetodid peavad olema valiidsed: nad peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad on mõeldud. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina „kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa“.
märkimisväärsed ja silmatorkavad muutused jäävad tähelepanuta Väline ja seesmine ruumitähelepanu - Väline – silmade liigutamise abil, liigutame silmi selleks et midagi näha. Tänu sellele võtame vastu erinevaid sisendeid. - Seesmine – valikuline fokusseerimine silmi liigutamata. - Fokusseeritud tähelepanu: taskulamp – nihutatav kitsale sensoorse välja alale, valgusvihi suurus ’timmitav’; valiidsed vihjed kiirendavad taju Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne või tsentraalne. Mõju sõltub valiidsusest: tsentraalse osundaja mõju on teine põhjus miks TP väli ei pea olema ringjas - Kui esitatakse enne stiimulit, siis kiirendab objekti töötlust - Kui on mittevaliidne, kui ei aita kaasa ja osundatakse kohale kus asja ei toimu siis aeglustab töötlust Perifeerne eelosundaja: tähelepanu suudab suunata ja meelde jätta
kehtivaid üldistusi. Representatiivsed e only one executive officer from a company esindluslikud valimid. (Venkatraman and Grant, 1986: 82) · Valimis vähemalt viis korda sama palju vastuseid · Mittetõenäosuslikud valimid järeldused kui sõltumatuid muutujaid. It has been suggested ei ole valiidsed ja ei saa üldistada. that there has to be "a minimum of 5 times as Mittereprsentatiivsed valimid. many observations as there are independent variables in the model" to enable generalizability Näit. tuttavad firmajuhid, üliõpilased (Hair et al., 1998; in Maula, 2001: 110)
Eksperimendi ehk katse meetod kõige olulisem,teadlane loob mingi olukorra,millest eraödab muud tegurid,mis teda huvitavad ja püüab välja uurida,kuidas ühed tegurid mõjutavad mingit teist tegurit Muutujad on mis omavad rohkem kui ühte võimalikku seisundit Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Muutes sõltumatute muutujate taset või liiki,siis vaatame,millist mõju avaldab meie poolt uuritavale nähtusele Testid peavad olema valiidsed ja reliaatsed Vaidlusteljed: · Bioloogiline <-> sotsiaalne · Spekulatiivne <-> empiiriline · Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid,
1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja Nähtamatud, alateadlikud ruumi) 3. Suhe inimesse 4. Suhe aktiivsusesse Tehiskeskkonna näited (vt. Tabel 15) sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, riietumis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid jne. Jagatud väärtusteks võivad kujuneda vaid need mille tulemi kohta on grupil sotsiaalne või füüsiline tagasiside olemas e. nad on sotsiaalselt valiidsed. Baasarusaamad käibetõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Scheini järgi on iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: 2. Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? 3. Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste
annaabi.ee 
