Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt.
2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL: 1) Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt. 2) Meetod B: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja). 3) Meetod C: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegelev isik ei ole nii konkreetselt
25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine.
loetakse uue laktatsiooni alguseks. Enneaegsele sünnitusele eelnenud laktatsioon loetakse lõppenuks ja selle kohta tehakse kokkuvõte. 3) tegeliku laktatsiooni toodang. Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0- 280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu
Enneaegsele sünnitusele eelnenud laktatsioon loetakse lõppenuks ja selle kohta tehakse kokkuvõte. 3) tegeliku laktatsiooni toodang. Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.- 31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset
Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde. 2001.a. lehmade piimatoodang 1 lehma kohta oli 8045 kg. Alates 2001. aastast on mõlemad karjad nii Eesti Holstein Friisi kui ka Eesti Punane Kari hinnatud eliitkarjadena, see on saavutatud 10. aasta töötulemusena. 2002.a. väljalüps lehma kohta oli 7510 kg, see tagasiminek oli tingitud karja täiendamisest ja haigete lehmade prakeerimisest. Eesti Jõudluskontrolli Aastaraamatute andmetel oli talu rasva- ja valgutoodangu järgi vabariigis (grupis karja suurus üle 100. lehma) 2000. aastal 12. kohal, 2001.a. 9. kohal ja 2002.a. 17. kohal. Eespool mainitud põhjustele lisaks tekkis 2002.aastal toodangu tagasiminek ka sellest, et mindi kolmekordselt lüpsilt üle kahekordsele lüpsile. Tööliste ja loomade tervis ei pidanud sellisele koormusele vastu. Joonisel 2 on võrreldud lehmade toodangut aastatel 1998 2002. 9000 8000 7000 6000
jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub? Mõjutavad tegurid: 1) pärilikkus; 2) füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid; 3) looma vanus; 4)
1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi(sööt), bakterite ja somaatiliste rakkude arv(põletikud). 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil.
selle kohta tehakse kokkuvõte. 3) tegeliku laktatsiooni toodang. Arvestatakse tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang. See on toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset
järglastele üle pärilik informatsioon tunnuse kohta. 50. Veiste aretusväärtus hindamine esmalt põlvnemisindekina: võetakse arvesse eellaste aretusväärtused, väljendatud kõrvalkalletena kõikide eellaste ja külgsugulaste aretusväärtuse alusel LOOMAMUDELI meetodil. piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretuseväärtuse (SPAV) järgi. esimese kolme laktatsiooni 305 päeva piima-, rasva- ja valgutoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse alusel. aluseks on kontroll-lüpside (min 3) andmed. SPAV suhteline piimajõudluse aretusväärtus (eraldi esimese laktatsiooni tütarde piimajõudlusnäitajad); SSAV suhteline somatiliste rakkude aretusväärtus; SKAV suhteline koguaretusväärtus (avaldatakse kui SPAV, SSAV, SVAV usaldusväärsus on >70%); SGAV suhteline sigivuse aretusväärtus; STAV- suhteline karjaspüsivuse
toimub ejakulatsioon. Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi. 13. Maailma mustakirjud tõud Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud. Küll aga rasva- ja valgutoodangu poolest ületavad teisi tõuge. Tänu küllaltki suurele kehamassile on noorloomade nuumamine edukas, kasvukiirus hea. Tähtsamad riigid Holland ja USA. Hollandi-friisi(holsteini) tõug Hollandi-friisi, hiljem mustakirju tõug on üks vanimaid maailmas. On alustuseks paljudele mustakirjudele tõugudele. 20.saj keskpaigani oli tunnustatud kui kahesuunaline tõug. Sageli esines välimiku vigu. 1970ndalte tehti otsus, et on vaja kasutada holsteini tõugu
kohta tehakse kokkuvõte · 3. tegeliku laktatsiooni toodang. Arvestatakse tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. · 4. kontrollaasta toodang. Toodang, mis on saadud lehmalt vahemikus 01.jaanuar-31. detsember (365-366 päeva toodang). · 5. eluaja toodang. Lehmalt tema eluaja jooksul saadud toodang. · Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. · PIIMAJÕUDLUST väljendatakse kirjapildis: 305-9000-4,0-360-3,0-270-630, mis tähendab, et 305 päevase laktatsiooni piimatoodang - 9000 kg, rasvasisaldus - 4.0 %, piima rasvatoodang - 360 kg, valgusisaldus - 3,0 %, piima valgutoodang - 270 kg, rasva- ja valgutoodang kokku - 630 kg. · Veel määratakse iga lehma piimaproovist suhkru- ja karbamiidisisaldus ning bakterite ja somaatiliste rakkude arv (SRA)
annaabi.ee 
