Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada paremaid arste ja ametnike. Majandusliku tegevuse vabadust takistasid monoplid. Range tsensuur kontrollis ajalehti. Joseph I reformid: Pärisorjuse kaotamine Provintside omavalitsuste kaotamine usuvabadus Suhtumine valgustusse Maria ajal oli halb, tegi palju regorme. Esinduskogude õigusi kärbiti. Valitsejad: Louis XIII 1610-1643, tundis riigi juhtimse vastu suhteliselt vähe huvi, tegelik valitseja oli richelieu- louis leidis temas iseloomuomadusi:intelligentsus, sihikindlus. Richelieu tegi kõik kuningavõimu tugevdamiseks. Louis XIV tema hüüdnimeks sai Päikesekuningas. Ta oli endast väga kõrgel arvamusel, ta pidas tähtsaks kuulsust ja üritas seda saavutada. Ta andis välja
Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole." Rousseau mõju - Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. - Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. - Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. - Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. Suhe valgustusse - Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. - Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. - Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.
Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste ja valitsemisviiside erinevused tulenevad looduslike olude ja ilmastiku erinevusest. ( Prantsusmaa) · J. J. Rousseau tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Suhtus kriitilisemalt varasemasse valgustusse ja Voltaire'i. Rousseau järgi on inimene loomu poolest hea, aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud. ( Prantsusmaa ) · D. Diderot etendas väga tähtsat roli valgustusideede levikus. Andis välja Encyclopedie 17 tekstiköidet 1751-1766, millele järgnes 11 köidet illustratsioone, viimane neist avaldatud 1772. aastal. Oluline oli Encyclopedia puhul see, et siin
õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus. Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine; 2) Mahajaana budism. Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale inimesele, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. On palju tekste ehk suutrasi; 3) Vadzrajaana budism. Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel. Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid; 4) Zen-budism inimene ei pea elama
Eugene'i juhtimisel uusi suuri võite. 1699.a. sõlmitud Karlowitzi rahuga läksid Austria võimu alla kogu Ungari ja suurem osa Transilvaaniast. 18. sajandil jätkusid võitlused Türgiga Serbia ja teiste Balkani alade pärast. Maria Theresia ja valgustatud absolutism Austria eraldumine Saksamaast toimus lõplikult Maria Theresia valitsemisajal (1740-1780). Naisterahvana ei saanud ta olla Saksa-Rooma keiser. Habsburgide suguvõsa esindajana naisliinis päris ta aga Austria trooni. Valgustusse, eriti prantsuse valgustajatesse suhtus Maria Theresia vaenulikult. Ta isegi vihkas neid kui jumalasalgajaid, kuid elu sundis peale reforme ja see tõi valitsejannale valgustatud minarhi maine. seda aitas süvendada Louis XV õukonna välise toreduse matkimine. Schönbrunni loss, mis oli valitsejanna ja ta mehe residents, ehitati põhjalikult ümber. Lossis oli 1441 mitmesugust ruumi, õukondlasi ja teenreid oli 2400. Lossi juurde rajati sümmeetrilised tiigid, kunstlikud grotid (koopad)
Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab inimese taassündi inimesena. See andis inimestele teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon. Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON. Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides. Maailmapilt matematiseerus = täppisteadused
et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus. Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine; 2) Mahajaana budism. Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale inimesele, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. On palju tekste ehk suutrasi; 3) Vadzrajaana budism. Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel. Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid;
Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kant suhtus valgustusse kriitiliselt. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. 8. Hegeli vaimufilosoofia ja dialektika Teda mõjutas tugevalt svaabi pietism, millel oli tugev gnostiline suunitlus. Siit ka dialektika ja trias. Teine tugev mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned".
ümberpööratud. Ka hingeväärtused on tähtsad – Quasimodo, kes on välimuselt eemaletõukav, on hingelt õilis ja ilus. Siin põimub ka teatav hulk realismi jooni, aga eelkõige on see ikkagi romantiline teos. Notre-Dame on tähtsalt kohal, sest Hugo oli suur restaureerimise pooldaja. 12. loeng 28.11.15 – rohkem proosast Lüürika on romantismis juhtiv žanr ja ka proosa on allutatud lüürika reeglitele. Tänane teema on proosakirjandus. Selleks lähme natukene ajas tagasi – valgustusse. Sellel ajal tehti suur samm romaani kui sellise arengus. Kujuneb välja eepilist laadi stiil. Sentimentalismis ja romantismis jätkub kahtlus, et lineaarne kujutamisviis pole ainuõige. Tehakse eksperimente. Küsitakse, millised teosed on realistlikud – aga seal on erinevad aspektid – ümbruse kujutamine, inimese siseelu kujutamine jne. Romantiline romaan tekkis jena koolkonnas. Ludwig Tieck oli hästi kontaktis inglise inglise romaaniga ja eriti Richardsoni sentimentalistliku romaaniga
(kolm osa 1. Juhised munkadele; 2. Buddha õpetuskõned; 3. Filosoofilised taktaadid.) Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad (mungad/nunnad). Valgustuse lähedal seisjaid nimetati arhati'deks. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine. Austatakse ajaloolist buddhat tema maad on Sri Lanka, Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam 27 miljonit järgijat. -) Mahajaana budism (suur sõiduk, lai tee). Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodishattvaid austatakse kui pühakuid. On palju tekste ehk suutrasi. Tekkis ka palju ülikoole. Tõi kaasa tühjuse mõiste matemaatikas e. 0. Levinud Nepalis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Jaapanis ja Koreas 107 miljonit järgijat.
Kui kõike seda arvestatakse saab aega ökonoomselt kasutada, energiat targalt jaotada, liigset indu limiteerida ja Meistrid on võimelised püüdleja tarkust nägema ja too leiab endale abilise. 24. Võrdsuse (või Analoogi) seadus, tuntud ka kui Vastavuse Printsiip või Jumalikkuse Põhiolemus. "Kuis üleval, nii ka all, kuis all, nii ka üleval" Põhiline ühendav toimejõud universumis on armastusetarkuse energia ja analoogseaduse eesmärk on juhtida teadvus tagasi üksolemisse (valgustusse). Mõtted ja kujutlused, mida me hoiame oma teadvuses ja alateadvuses avalduvad nagu peegelpildid meie välistes tingimustes. Meie välismaailm on peegel sisemaailmast. Maa on kooliks, kus me saame kasutada neid teadvuse kontrolli seadusi. On olemas vastavus seaduste ja Olemuse ja Elu mitmel tasandil olevate erakordsete nähtuste vahel. See printsiip võimaldab toimida sellistel nähtustel nagu Tajumine, Intuitsioon, Vaist, jne ja ka sellisel nähtusel ,mida nimetatakse
seksuaalsuse vallas lähtudes enesetehnikate konseptist. Enesetehnika saab alguse sellest, et tehakse ensele arusaadavaks, mis on tõde ja kujundatakse ennast vastavalt sellele. Meie ühiskonnas valitsev kristlik diskurus surub kõigile peale tõekohustuse. Inimene peab olema valmis andma enese vastu tunnistust (aus enesele ja lisaks teisele pihtimine). Kristlane vajab usuvalgust, et ennast uurida. Kristluses on aga eraldatud kaks asja - enese kohta tõe avastamine ja valgustusse püüdlemine. Mida rohkem me avastame tõe enese kohta, seda rohkem me peame ennast (reaalsust) põlgama. Kristluses on suguakt ebapuhas ka siis, kui ta toimub õigustatud soojätkamise ja abielu kontekstis. Augustinuse jaoks (aga ka varem) on suguakt midagi totaalselt ensevalitsust kaotavat, epilepsiataoline seisund, mis ei allu hingele ja tahtele. Isegi erutus toimub vastu enese tahtmist. See kõik juhtus peale pattulangemist, enne valitses paradiisiaias inimesel
vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. läbimurde loodusteadustes. NEWTON'i · Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. "Mehaanika" 1687 on ulatuslik kvantitatiivne · Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt looduse seletus. mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja · Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu instinktidele. progressi. · Suhe valgustusse · Kodanluse esilekerkimine · Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised · Kodanluse esilekerkimine soodustab rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige majanduslikku arengut. mõistuse valitsusele. 29
Pole ateist. Peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus. Rousseau paneb Lääne-Euroopas aluse liikumisele, mida iseloomustab soov heita endalt mõistuse ahelad, anda voli tunnetele ja instinktidele. IMMANUEL KANT (1724-1804)
annaabi.ee 
