William Shakespeare (1564 1616) · Pärit Stratfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Asus elama Londonisse. Töötas teatris suflööri (etteütleja) ja lavastaja abina. Asutab ise oma teatri Gloobus kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. T...
teatud salapära; seetõttu seostus sõna "romanss" kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. põhi- tunnus Klassitsistid kalduvad olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest. Romantikutele on aeg ja koht, kus nad viibivad, halvim võimalus. põhinõue Õilis lihtsus ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. rõhutasid Valgustusajastut. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Suuremateks väärtusteks muutusid reeglipärasus ja kord. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. kuulsaimad esindajad Valgustajad: Voltaire Montesquieu Diderot John Constable William Turner Caspar David Friedrich Eugene Delacroix Theodore Gericault
Suurbritannia sõda mõjuvõim kasvas. (1756 1763) Prantsusmaa revolutsioon Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine
Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu ning türannia asemele kerkisid nüüd edasiviivad
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid
Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu
Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja teatud piirides prognoosida maailma toimimist. Avastused loodusteadustes: heliotsentriline maailmapilt- maailm pöörleb ümber oma kujutletava telje ja ümber Päikese; avastati mehaanika põhiseadused, gravitatsiooniseadus ning rakendati neid taevakehade liikumise puhul + tekkis ka uus filosoofia koolkond RATSIONALISM. Kõigepealt tekkis valgustus Inglismaal, seda valgustusajastut nimetatakse ka eelvalgustuseks, kuna seal sündinud uued ideed ei jõudnud akadeemilistest ringkondadest kaugemale. Inglismaal algas valgustusajastu peale Kodusõja lõppu ning empiiriline mõtlemine ja loodusteaduste saavutused olid eeldusekd valgustuse kujunemisele. ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) ; Prantsuse filosoofid imetlesid kõiges Inglismaad. Tavaliselt peetaksegi valgustusest rääkides silmas seda liikumist, mis tekkis Prantsusmaal. Prantsuse
Hakati uskuma vaatluse ja katsete läbi saadud ehk empiirilisi teadmisi. Kasvas usk inimese võimesse maailma ümber korraldada ja seda paremaks teha. Pandi tähele looduse seaduspärasusi. Mittekatoliiklaste seas levis 17/18 sajandil seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ei sega end enam pärast loomist maailam asjadesse. Seetõttu olevat asjatu jumalat paluda ja temalt pääsemist oodata. Inimene peab ise tegutsema. Sellised seisukohad valmistasid ette nö valgustusajastut. Esialgu levis uus mõtteviis linnades ja valitsevates kihtides. Valgustajad püüdsid rahvast arendada kõiksugu nähtusi lahti seletades ja ebausust võõrutades. Mõiste "valgustusajastu" käis välja I. Kant selle ajastu lõpul. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut. Vaatamata sellele need levisid kiiresti. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, kuhu politsei ei ulatunud
Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks? Maailma nägemus- ja kirjeldamisviise on mitmesuguseid. Igal on oma sõnavara, käsitlusviis ja ükski pole ainuõige ega päris vale. Üks diskursus ei saa teistest parem olla iseeneses. Kõik sõltub sellest, milleks teda kasutada. Filosoofia pole siis muud kui mõttesse kätketud kaasaeg ja filosoof isik, kes ütleb, kuidas viisid asju kokku klapitada kokku klapivad
VALGUSTUSKIRJANDUS JA ROMANTISM -Kirik jäi tagaplaanile ja esikohale tõusis inimene ning tema vaimsed väärtused -usuti inimmõistusesse ja inimväärikusse -hakati tähelepanu pöörama haridsele ja teadusele -kunstile hakati esitama praktilisi ülesandeid: kasvatada ja mõjutada inimest -hakati rääkima süstemaatilisest ajakirjandusest( ilmus ka varem ajalehti aga ilmumine ei olnus süstemaatiline,ajakirjanduses tekkis järjepidavus) -valgustusajastut loetakse süstemaatilise ajakirjanduse alguseks -hakati välja andma erinevaid teadmike ja teatmeteoseid,entsüklopeediaid(neile hakati pöörama rohkem tähelepaanu) -tõusis esile ka ilukirjanduse roll *TÄHTSAIMAD ESINDAJAD Jonathan Swift -inglise kirjanik -tähtsaim teos on ,,Gulliveri reisid", mis kuulub satiiri hulka -autor kujutab nii tolleaegset ühiskonda kui ka tuleviku ühiskonda -oma teoses ,,Gulliveri reisid" esitab autor valgustajate ideaali (ideaal-maad valitseb
Negatiivselt retsenseeris ta ka teiste saksa kirjanike teoseid. Oli järjekindel valgustuse poolehoidja. Avaldas arvamust Liivimaa valgustusliku kirjanduse tähtsamate teoste kohta. Kaastöö teistele ajakirjadele Teistele ajakirjadele tegutses ta niisamuti anonüümsena. Kirjutas nendelegi Balti ja vene teemadel. Peale Saksamaa ajakirjade tegi ta ka kaastööd Venemaa bibliograafilisele ajakirjale. VI VENEMAA-KÄSITLUS JA KUVANDID Liivimaa Venemaa-kuvand enne valgustusajastut Lääne-Eiroopale oli Venemaa täiesti teistsugune, eksootiline, poolpaganlik maa. Venelase kui rahva kirjeldusi Liivimaa kirjanduses ei kohta. Venemaaga puututi kokku ainult sõjas, mistõttu käsitletakse seda negatiivselt ja süngelt. Tihe kaubavahetus venelastega lõi võimalusi rahumeelseteks kohtumisteks. Tekkisid intensiivsemad kokkupuuted ka teoloogia ja kiriku alal. Negatiivne eelarvamus Venemaast kadus valgustusajastul, kui hakati huvi tundma Peeter I paeluva isiksuse vastu.
Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates
1947 ,,Ad astra" . poliitika, rahvuslikkus, surm. 1947 ,,Periheel. Ingi raamat". Periheel kaugeim punkt päikesest. Leinaluule. 1948 ,,Mare Balticum uue sõjajärgse aja luule. Inimesed peavae kokku hoidma. Eesti, läti, leedu ühinegu, et olla vene vastu. Prohvetlik isamaa käsitlus. 1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" Pilet 11 21. VALGUSTUSKIRJANDUS, VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS Valgustusajastut iseloomustab tugev vastuseis absolutismile. Sellesse ajastusse jääb Ameerika iseseisvussõda, Peeter I ja Põhjasõda, Katariina II valgustatud absolutism, aktiivse ajakirjanduse teke, entsüklopeediate loomine, teatri uus populaarsus, valmide arendamine (muu luule jääb unarusse), sentimentalismi teke. Valgustuspõhimõtted Hariduse, teaduste juurutamine Ideaaliks loomulik inimene kodanikutunne ja vastutus entsüklopeediate koostamine
annaabi.ee 
