See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega
Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm.
parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende tallamiskindlus, samuti ei ole oluline nende nõuded mullale sest enamasti tuuakse nende rajamiseks muld kohale mujalt ja seepärast saab mulda valida ja parandada vastavalt taimede nõudlustele. Aga samas ilumurude rajamisel tuleb arvestada asukoha valgustingimusi. Ilumurude rajamisel põhiliigid on: · Punane aruhein (Festuca rubra L.) · Aasnurmikas ( Poa pratensis L.) Ilumurude rajamine Nagu mainitud, rajatakse ilumuru enamasti kunstlikult loodud pinnasele. Siinjuures tuleb arvestada mulla lõimist. Muru jaoks optimaalne on keskmine raskusega liivsavi- või saviliivmuld. Muld ei tohi sisaldada umbrohujuuri ega kive, kasutada sõelutud mulda. Oluline on, et mulla alla jääv kiht oleks tasandatud ja seal ei oleks suuri kive ega
puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu.
haaniline vigastus, hakkab kambium tootma Et liivakell ei jookseks tühjaks, tuleks haavakude ehk kallust, millest arenev haavapuit • vältida võra suuremahulist lõikust ühe aasta asub haava kinni kasvatama. Kas ja kuidas see jooksul; õnnestub, oleneb haava suurusest. Kui puult • hoida võras optimaalseid valgustingimusi, on eemaldatud korraga liiga palju ja liiga suuri eemaldades eelkõige ohtlikke ja sobimatuid (nt oksi, püüab puu taastada sünteesivat lehepinda. kuivi, haigeid, vale nurga all kasvavaid, nõrgalt Selleks hakkab kambium moodustama lisapun- kinnitunuid jms) oksi; gi. Ka uinuvad pungad ärkavad ning puul hak-
sügavamale vette ja hajub tugevamini, andes ühtlasi veele värvuse. Destilleeritud vesi on paksus kihis sinise värvusega. Valgustingimused merevees olenevad veel mitmesuguste lahustunud ja hõljuvate ainete olemasolust vees. Mida rohkem neid vees leidub seda tugevamini neeldub lühikese lainepikusega(sinine) valgus. Selle tulemusel väheneb sügavus, milleni valgus vette tungib ja vee värvus nihkub rohekate ja kollakate toonide suunas. Eriti tunduvalt mõjutavad looduslike vete värvust ja valgustingimusi kollakad ning pruunid huumusained, mis neelavad kõige enam lühilainelist valgust. Hüdrobioloogilistel töödel määratakse looduslike vete läbipaistvus ja värvus. Vee läbipaistvuseks nim sügavust, milles muutub nähtamatuks vette lastud mõnedetsimeetrise läbimööduga valge ketas. Vee värvuse kirjeldamisel hoitakse aga ketas poole läbipaistvuse sügavuses. Olenevalt taeva ja pilvede peegeldumisest veepinnal on merepinna otseselt täheldatav värvus mõnevõrra hallikam nimetatud
organismidelt) ja kondenseerumisest ning külmumisest. Eriti ilmekas on õhuniiskusest sõltuvus kahepaiksetel, kes mäletatavasti hingavad (lisaks kopsudele) läbi naha. Valgustingimused on seotud päikese intensiivsuse ja valguse langemisnurgaga, pilvisuse ja õhkkeskkonna läbipaistvusega, aga ka valguse peegeldumisega maapinnalt ja veelt või organismidelt. Sageli muudavad valgustingimusi teised organismid (nt puud varjavad rohttaimedeni jõudvat valgust). Organismidel on palju kohastumusi liigse või vähese valguse ja temperatuuriga (jm) toimetulekuks: näiteks aurustumist vähendav ja peegeldumist soodustav vahakiht taimelehtedel, varjumine maastikul, öise ja päevase aktiivsuse reguleerimine, keha jahutamine nn väljaulatuvate kehaosade pinna suurendamisel (suured kõrvad),
Idanemisaeg madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi. 7 Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud · parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel. Poolparasiittaimedel pole praktilist tähtsust. Väga ohtlikud on täisparasiidid - Võrmid (neil eiole lehti, ega juuri.
soetada hooldamiseks sobilikku eritehnikat. Pikaajaliseks eesmärgiks on suurendada hooldatavate lamminiitude pindala 12 200 hektarini. Puiskarjamaa (9070) 2013. aasta seisuga on hoolduses 1220 ha puiskarjamaid, mistõttu nende olukord on oluliselt parem kui puisniitudel. 2020. aasta eesmärgiks on hooldada 1650 ha puiskarjamaid ning parandada juba kasutuses olevate puiskarjamaade hoolduskvaliteeti, eelkõige valgustingimusi. Sinihelmikaniit (6410) 2013. aasta seisuga on hoolduses 430 ha sinihelmikakooslusi. Eesmärk on suurendada hooldatavate sinihelmikaniitude pindala 650 hektarini aastaks 2020. Viljakas aruniit (6510) 2013. aasta seisuga on hoolduses 820 ha viljakaid aruniite. Eesmärk on suurendada hooldatavate viljakate aruniitude pindala 1390 hektarini aastaks 2020. Servaniit (6430) 2013. aasta seisuga on hoolduses 370 ha servaniite. Eesmärk on tagada juba hoolduses olevate
käigus jõudis Mayo järelduseni, et töö tulemuslikkuse tähtsateks mõjuriteks on pigem grupi moraal ja motivatsioon kui indiviidi psühholoogia. Kaks Mayo eksperimenti on eriti tähtsad. 1. Esimeses eksperimendis uuriti töötingimuste mõju tööviljakusele. Katsegrupp moodustati tehase konveieril töötavatest naistest. Uuriti valgustuse mõju töö tootlikkusele parandades valgustustingimusi töökohtades. Töö tulemusi võrreldi kontrollgrupi omadega, kelle valgustingimusi ei parandatud. Selgus, et katsegrupi ja kontrollgrupi tööviljakus muutus ühte moodi. Seejärel vähendati uuesti valgustust, kuid töö tootlikkus ei langenud. Analoogseid katseid tehti veel muutes ka teisi töötingimusi. Uurijate üllatuseks töötulemused paranesid isegi hoolimata sellest, et töötingimused muutusid üha halvemaks. Selgus, et uurimuses osalenud töötajad suurendasid tootlikkust seetõttu, et uurijad osutasid neile tähelepanu
Väga tiheda puistu ja vähese valguse tõttu võib alustaimestik üldse puududa. Varjutaluvatel liikidel pidurdub tugeva vaju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, miskasutab efektiivsemaltvähest valgust. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema +5C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35C
Järsul valgustingimuste muutusel varakülmadeks (august, september). kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist võrastikku. Võtavad osa võrastiku kujune ümber reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% valgusokasteks. Valgustingimusi saab metsas koguneb reljeefi madalamatele osadele. puistu tagavarast. reguleerida hooldusraietega. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga IV klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate 5.2 Mets ja temperatuur niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee võradega puud
Järsul valgustingimuste muutusel (raied, tormikahjustus) need taimed aga sageli võivad hukkuda, sest varjuokkad ei ole kohastunud suure valguse hulga ja kõrgema temperatuuriga. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0 kraadi. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepp õitseb märtsis-aprillis, kui keskmine
Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2..
Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp
annaabi.ee 
