Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli
1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Kuid pärisorjade olukord tema valitsusajal halvenes, seda oli näha 1767. aastal välja antud seadusega.
hariduse andmine. Christian kritiseeris teravalt oma aja ühiskonda. Christian von Wolff: Tema esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi rajajaks Saksamaal. Ühiskonna aregnuvõimalused peitusid tema arust kodanlikus ettevõtlikkuses.Wolff rõhutas aga eriti töö vajadust. Johann Gottfried von Herder: Ta oli saksa filosoof, kirjanik ja folklorist. Johann Gottfried sündis Ida- Preisimaal. Tal tekkisid sidemed Balti valgustajatega. Siiski viisid tema reisid teda Pariisi, kus sai luterliku kiriku superintendendi koha. (1744 1803) Sõjandus Maailma ajalugu on paljuski sõdade ja nendega kaasnevate sündmuste ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intelektuaalset arengut. Sõdu on peetud ühiskonna normaalseks ja vältimatuks osaks. Sõdu peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks,
peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele
Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem
palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval
Ta satub elama Prantsusmaale, jutt on sellest, kuidas teised teda näevad ja kuidas tema neid näeb. Lõpus saab ta omale õpetaja, kes õpetab teda tsivilisatsioonis elama. 20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi. Samal aastal ta suri, hiljem maeti Pantheonile. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". Arutleb, kui tsivilisatsioon edasi areneb, on inimestel rohkem mugavusi ja jääb rohkem vaba aega. Selle tõttu muutub ühiskond nõrgemaks. Kõige tugevamad ühiskonnad on
kaasa kommete paranemise või rikkumise?" R vastab ei, võidab. ,,Tagasi loodusesse!" inimene on ainult siis rõõmus, kui ta elas kooskõlas loodusega. Ideaaliks on antiikne sparta õnnelik harimatuse poolest. Igasugu teadmised on seotud upsakuse/inimlike pahedega. Kaasaeg hiilgab selle poolest, et rikkus on ebaühtne. Eraomandi vastu. Kirjutab koomilise ooperi ,,Külatark". Tegi ta veel kuulsamaks. Ta vaated viivad ta tülli teiste valgustajatega. 1754 teine filosoofiline traktaat ,,Arutulus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest" 1. ürgajal olid inimesed õnnelikud, siis kõik võrdsed. Esimene ebaõigluse samm astuti siis, kui hakati töötlema metalli ja harima maad ja tekib eraomand. See tuleks ära jaotada. Pälvis palju kriitikat. Pariisist Genfi, sest tülis kõigiga. Ta võetakse vaimustusega vastu. Võtab endale tiitli Genfi kodanik. Kirjutab vigase traktaadi teatri kohta. Kõige halva looja. Rikub vooruslikkuse, töölt kõrvale
29 heaks kiita. Umbes kolmandik kloostristest sekundaliseeritakse. Rohkem füsiokraatlik pooldamine. Pärisorjuse järk-järguline kaotamine, algatuseks Kaliitsia piirkonnas. Tal on palju ka kameralistlike jooni, nt. korduskasutatav kirstu kasutamine. Gustav III- teostades 19. augustil 1772 absolutistliku riigipöörde. Gustav III kuulub valgustatud valitsejate hulka, kes oli kauaaegsetes sidemetes Prantsuse valgustajatega ja tsiteeris peast Voltaire'i. Pariisi saadik saatis Stockholmi d'Alemberti ja Diderot' entsüklopeedia iga uue ilmunud köite. 1771. aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla vaba rahva ,,esimene kodanik". Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid:
peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele
Borbón) dünastia. Hispaania Bourbonide võimu all Bourbonide Felipe V [170046] ning Fernando VI [174659] valitsemise all Hispaania kosus. Saavutamata küll sellist tähtsust ja mõju, mis oli 16. sajandil, jäi Hispaania endiselt maailma suurimaks koloniaalimpeeriumiks. Kolmanda Bourbonist kuninga Carlos III ajal [175988] viidi Hispaanias läbi mitmeid valgustuslikke reforme, mille initsiaatoriks oli kuninga lähikondlane krahv Pedro Aranda (171898). Aranda oli sidemetes Prantsuse valgustajatega ning seadis sihiks tõsta Hispaania kiiremini areneva protestantliku Põhja-Euroopa tasemele. Carlos III ajal lõpetati Hispaanias nõiaprotsessid ning maalt saadeti välja jesuiidid, kelle olemasolu ainuüksi välistas Aranda meelest ühiskonnas vajaliku tolerantsuse. Portugalis oli jesuiitide väljasaatmine toimunud juba 1759. aastal. Siin juhtis valgustuslikke reforme peaminister markii Pombal (16991782), kes pälvis kuningas José Manueli [175077] usalduse 1755
-"Inimese olemus on tema mõistuse ja meelte saadus" -Pidas ennast ise näitekirjanikuks, kirjutas 54 näidendit ja võttis eeskuju Shakespeare'ist. Looming: -Poeem "Orleans'i neitsi" -luulest kirjutab epigramme, filosoofilist luulet. -"Mikromegas" Rousseau: 1712-1778 -sündis Genfis -isa kellassepp, ema suri -graveerija õpipoiss -loeb palju ja varakult -lahkus kodust 16-aastaselt -elas rikka sponsorlanna juures sveitsis -"Arutlus küsimuse üle..", saab kuulsaks -satub vastuollu valgustajatega (nr voltaire) -elu lõpus vaimuhaige -ta põrm on pariisi pantenonis 36 Looming: -1745 esimene ooper "Galantsed muusad" -1750 esseevõistlus -rohkem vaenlasi kui poolehoidjaid -ooper "külatark" -1754 arutlus Ideed: -kirjutage lihtsatest inimestest! -rääkige lihtsat keelt! -tagasi loodusesse! Tema essee ,,Arutlus küsimuse üle..." räägib sellest, kas teaduste ja kunstide areng on aitanud
annaabi.ee 
