Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on
1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse
on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsusest vaid on määratud valguse sagedusega. Seega suurema sagedusega valguskvandid on suurema energiaga ja suudavad ka elektronidele rohkem energiat anda. Fotoefekti tekitamiseks peaks aine olema laetud negatiivselt. Sel juhul hakkab välja löödud elektron kehast elektrilise tõukejõu mõjul eemalduma ja keha laeng väheneb. Ka
aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris.
.. valguse mõjul 3.Mõnikord võib valgust käsitleda kui osakeste voogu, teinekord aga kui a)elektromagnetlainet 4.Millise järelduse võib teha asjaolust.. c) ... ei saa seletada kõiki füüsikalisi nähtusi. 5. Milline järgnevatest väidetest on tõene? a) kvandi energia = kiiruse sagedus 6. LÜNGAD a) difraktsioon, footonite, interferents 7. Fotoefekti punapiiriks nim. a) vähimat sagedust, mil fotoefekt võib tekkida. 8. Milline järgnevatest väidetest on tõene? a) valgusosakesi e. valguskvante nim. footoniteks. 9.Kvandi energia ühik eV on samaväärne a) 1,6x J 10. Elektronide väljumistöö.. c) Tsingis tekib.. 11. Milline järgmistest vastab tõele? b) Elektronil on nii osakestele iseloomulikud omaduses kui ka laineomadused. 12. a) tähistab A väljumistöödE valgusosakeste (footoni) energia m mass A väljumistöö (J) v kiirus f sagedus (Hz) h = 6,6x Jxs c = 3x m/s I = valguse intensiivsus (m) = valguse lainepikkus (m) giga G 109
6. Miks vesinikuaatomi kiirgusspektris on ainult 4 joont. Sellepärast, et elektronil on kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile tulemikseks 4 võimalust. 7. Mis on radioaktiivsus; loetle radioaktiivsus kiire liigid ja iseloomusta neid (alfa, beeta, gamma) Radioaktiivsus on tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi(heeliumi tuumi), beetaosakesi(elektrone) või siis gamma kiirgust(suure energia valguskvante), muutudes ise (alfa- ja beetaradioaktiivsuse korral) teiste elementidetuumadeks. -kiirguse omadused: neeldub paberilehes, magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, inimesele ääretult ohtlik -kiirguse omadused: neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ), magnetväljas kaldub põhjapoolise poole,
mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et nüüd, see on praegu kõige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis kõige tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus kiudoptilised, kiudoptilised side oli oluline mõju, ja kiirendada oma arengut Seega võib öelda,
erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 J s on Plancki -34 konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam).
• Kuidas saab valgusest elektrit ja elektrist valgust: Valgusest elektrit - fotoefekt (päikesepatareid): Välisfotoefekt - valguse toimel lüüakse elektronid ainest välja(elektromagnetlained sisenevad ainesse); (sisefotoefekt – valgus ei väljasta elektrone ainest täielikult, vaid annab võimaluse liikuda neil aines teise kohta.) Elektrist valgust - lamp (lambist) - elekter ergastab aatomeid, aatomid hüppavad kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad välja valguskvante e valgust. • Trafo füüsikaline sisu: seadeldis pinge muundamiseks (vahelduvvooluga ainult!!) • Staatiline elekter: Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumisel (nt elektrilöök ukselingilt, teiselt inimeselt). Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Tekib elektronide ülejääk või defitsiit. • Temperatuur – füüsikaline sisu: Temperatuur on otseselt seotud
«Me suudame nüüd teleporteerida sihilikult nupulevajutusega,» rääkis sellest eksperimendist lähemalt Innsbrucki ülikoolis juhtinud füüsikaprofessor Rainer Blatt. «Seda on tehtud ennegi, kuid mitte nii, et info lõpus alles jääb.» Tema sõnul on saavutatu juures murranguline see, et suudeti kvantteooria aluseid tegelikkuses rakendada. Eksperimentide kirjeldus ilmus eile mainekas Briti teadusajakirjas Nature. Seitsme aasta eest õnnestus teadlastel teleporteerida valguskvante, nüüd suudeti sama kvantolekutega. Kvantolekud on aatomit kirjeldavad füüsikalised omadused, näiteks energia, spinn ja magnetväli. Kvantarvutid võimaldavad tänapäeva arvutitega võrreldes oluliselt kiiremat andmete salvestamist, töötlemist ja väljastamist ning avaks uue taseme andmete krüpteerimises, luues murdmatuid koode. Kuigi kvantmehaanika põhiolemuse formuleerisid möödunud sajandi esimestel aastakümnetel mitmed füüsikud, teiste seas Max Planck, Niels Bohr ja Werner
hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15. Footonid. 1 1. Kuidas nimetatakse valguseosakesi ehk valguskvante? Footonid. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.93 2. Kas footonil on seisumass? Ei 3. Millises olekus footon saab eksisteerida? Ainult liikuvas olekus, kiirusega 300 000 km sekundis. 4. Tuleta valem footoni massi arvutamiseks, kasutades kvandi energia ja Einsteini valemit mistahes keha energia arvutamiseks. E=hf ja E=mc2 m= hf/ c2 Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.94 5. Kirjuta footoni impulsi ehk liikumishulga valem. p=mc 6
areneb varjus, siis on tal õhem mesofüll ja madalam FS Modulatiivne adaptatsioon pöörduv, toimub kiiresti ja kiiresti taastub ka algne olek nt Normaalses olekus on lehe rakkude (mesofülli) rakuseinad kloroplastidega vooderdatud, aga kui valguse intensiivsus mingil põhjusel liiga madalaks läheb- näiteks keset päeva muutub ülimalt pilviseks või tööstuspiirkondades on mõnikord väga tugev sudu ja aerosoolid ei lase valguskvante maale, siis positsioneeruvad kloroplastid ümber, see asetus võimaldab paremini kvante püüda. Seda nimetatakse kloroplastide liikumiseks ja see on ajutine. Kui pilved päikese eest ära lähevad, siis taastub normaalne olek. Küsimused õhulõhede kohta Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsihappegaas, mida kasutatakse mesofülli rakkudes fotosünteesil. Õhulõhede kaudu toimub vee väljumine taimest (transpiratsioon),
toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka . Planetaarne aatomimudel 2. teema - Bohri postulaadid Eellugu: aatomiteooria arengus on tähtis osa elektromagnetiliste lainete neelamisel ja kiirgamisel
Teises osas vaatlen puidu keemilist koostist: tselluloosi, ligniini, puidu põlemist, niiskust, tuhka jm. Kolmandas peatükis lähtusin erialasest huvist: millist puitu tuppa tahta? 3 1. Puittaimede talitlus. 1.1 Fotosüntees Pea kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on sidunud rohelised taimed. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi ligi 0,04%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõppproduktiks on glükoos (C6H12O6). Koolibioloogiast tuttav fotosünteesi summaarne võrrand on järgmine: 6CO2 + 6H2 + valgusenergia C6H12O6 + 6O2 Fotosünteesi käigus vabaneb atmosfääri molekulaarne hapnik, mida elusorganismid kasutavad hingamiseks
Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1. Fotosüntees Peaaegu kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on seotud roheliste taimede poolt. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda Päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Vett kasutatakse orgaanilise aine sünteesimiseks vaid 6-7% ulatuses, ülejäänud osa allikaks on õhus leiduv süsihappegaas. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi vaid 0,0387%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõpp-produktiks on glükoos (C6H12O6) ja fotosünteesi summaarne võrrand on: 6 CO2 + 12 H2O + footonid -> C6H12O6 + 6 O2 +6 H2O
(http://www.virmalised.ee/) Päikeselt paisatakse maailmaruumi üsna juhuslikes suundades ja kiiresti intensiivsust muutvate osakeste voog, enamasti prootonid ja elektronid. Laetud osakesed, mis mööduvad Maa lähedalt suunatakse Maa magnetvälja pooluste piirkonda, kus nad atmosfääri ülakihtides hõreda õhu molekulidega põrkudes neid ergastavad. Minnes tagasi ergastatud olekult tasakaaluolekusse, kiirgavadki need molekulid valguskvante, mida näeme virmalistena. (Kuusk 2005) Virmaliste valgus tekib samamoodi kui päevavalguslampide ja reklaamide neoontuledes, kus elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendamist. Virmaliste värvus sõltub esilekutsuvate laetud osakeste energiast. See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektrist võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad sinised, punased ja rohelised
Otsus süüdistab patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Järgmisel aastal toetudes föderaalkohut otsusele, antakse Gouldile kõik neli taotletud patenti."1 1 KÄÄMBRE, H., Kolmekümneaastane patendisõda, Luup, 2000, nr 13 5 2. LASERITE AJALUGU 1864 - 1940 : ,,Astronomiliste spketroskoopide aeg. 1917 : Einstein postuleeris valguskvante (footoneid) ja ergastas kiirguse. 1954 : Esimene mikrolainete laser. 1960 : Mikrolaine laser avastati Orioni udukogus. 1965 : Mikrolaine laserit kasutades avastati kosmilise tagatausta radiatsioon. 1966 : Esimene gaasdünaamiline laser. 1970 : Esimene laseri töötamise tõestamine tähtedel. 1973 : Laserit kasutades kvasarite avastamine. 1979 : Orioni udukous täheleid, kasutades infrapunalaserit. 1981 : Avastati Marsi ja Veenuse atmosfäär, kasutades süsihappegaas laserit.
nivoojuhtivustsoon on elektronide poolt hõivatum kui madalam ehk valentstsoon. Selline pöördhõive on saavutatav laengukandjate intensiivse injektsiooniga heterosiirdesse GaA1As/GaAs. Selleks on vaja pärivoolu tihedusega vähemalt 5 A siirde ristlõike 1 mm2 kohta. Kuna laseri joonmõõtmed siirde tasapinnas on c.a. 0,1 mm, siis kujuneb nn pöördhõive reziim juba 50 mA vooluga. Kirjeldatud tingimustel tekib valguskvante rohkem kui neid neeldub, sest pöördhõive tõttu on valentsvööndi lae lähedal väga vähe elektrone, millele kvandi energia saaks kanduda. Selle tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb (tema amplituud suureneb). Rekombinatsioonide arvu saab suurendada pannes valguskvandid siirde tasapinnas edasi-tagasi liikuma. Selleks moodustatakse optiline resonaator, lihvides pooljuhi monokristalli kaks otstahku paralleelseteks peegliteks (joonis 4.13 a). Peegeldunud
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga
Toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonori ja aktseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi (ingl light harvesting complex, LHC) mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia (mitte elektronid!) liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub 19 valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Antennide koostisesse lisaks klorofüll a molekulidele kuulub juhtkudedega taimedes klorofüll b ja karotinoidid, bakterites karotinoidid
murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse mõju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika nähtus,
murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse mõju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika nähtus,
võimsusega roheline valgus. See tähendab, et lainepikkusega =610 nm kiirguse suhtelise nähtavuse koefitsient V = 0,5. Helendavate kehade kiirguse analüüs näitas, et kiirguste jaotus sageduse järgi pole kooskõlas valguse lainetusteooriast tulevate seaduspärasustega. Selle fakti seletamiseks oletas saksa füüsik Max Planck (plank), et kehad ei kiirga valgust lainetena, vaid kindlate ja jagamatute energiaportsjonite kaupa mida ta nimetas kvantideks. Valguskvante nimetatakse ka footoniteks. Valguse levimist kirjeldati laine abil, aga kiirgamist ja neeldumist kvantide abil. Kõik see tähendas, et optiliste nähtuste tarvis oli vaja uut teooriat, milles kajastuks nii valguse lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Uus teooria sai nimeks valguse kvantteooria ja see loodi esialgsel kujul Plancki, Einsteini, Bohri (boor) jt. töödega. Tänapäeval selgitab kvantteooria peale optiliste nähtuste veel hulgaliselt teisi,
116. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteemiks nimetatakse pigment-valk kompleksi, paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb antennist(valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist tsentris paiknevatele klorofüll a molekulidele, mis muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Kui klorofüll neelab valguskvandi, elektronid ergastuvad ja muutuvad nõrgemalt seotuks. Reaktsioonitsentris toimub ka laengute lahutamine e. elektroni eraldamine klorofülli molekulilt ning selle kandumine kinoonile(elektroni akseptorile). Klorofüllile jääb seega + laeng ning on tugev oksüdeerija, võtab elektroni
Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast – antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga). Antenn sisaldab ühte või mitut valgust koguvat kompleksi (LHC), mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega. Et toimuks elektronide liikumine veelt NADP-le, on vajalikud mõlemad fotosüsteemid. Ainult PSII
Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga). Antenn sisaldab ühte või mitut valgust koguvat kompleksi (LHC), mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega. Et toimuks elektronide liikumine veelt NADP-le, on vajalikud mõlemad fotosüsteemid. Ainult PSII ergastumisel footoni
annaabi.ee 
