Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve
lämmastikukaod põlluharimisel on paratamatud. Puhastusseadmetele fosforiärastuse lisamine leevendab veekogude eutrofeerumist. Inimmõju vähendamiseks veekeskkonnale on kõige efektiivsem keskkonda kahjustava tegevuse ennetamine. Kasutatud materjalid: · "Ohtlike jäätmete võimalik keskkonnamõju, jääkreostus, selle hindamine, saastuse vältimise meetmed", Madis Metsuri loengumaterjal · "Kompleksseire kava koostamine nitraaditundliku ala Jänijõe valglal", E. Loigu · "Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala", Keskkonnaministeerium, 2006 · "Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte", Järvamaa Keskkonnateenitus, 2003 Tartu Ülikooli Türi Kolledz Türi 2009
• Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge Rein -Lääne-Euroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest
Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi. Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine, siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi. Tulvad põhjustavad veetaseme lühiajalist järsku ja juhuslikku tõusu. Tulvad esinevad ebakorrapäraselt ja mitte igal aastal. Tavaliselt tekivad valglal sadanud hoogvihmadest, mõnikord ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää sulamise tõttu. Põhjavee liikumise kiirus: v = k(h1-h2)/d =ki, kus v kiirus ,k filtratsioonimoodul, h1 ja h2 põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas,d nende kohtade vahekaugus Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust
lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 6070% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa. Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa)
Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett. Suvel suur aurumine, vähesed sademed, Talvel maapinna ülmumisega kaasnev toitumise vähenemine. TULVAVESI purustuslikku laadi lühiajaline järsk veetaseme tõus, mis on põhjustatud paduvihmadest. Esinevad ebakorrapäraliselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad valglal sadanud hoogvihmadest või jrsust soojenemisest tekkinud lume ja liustiku sulamisest.
tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. ● Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse ökoloogilist seisundit. ● Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest koos veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Sel juhul võib luua asenduskooslustega ökosüsteemi, mis talitleb looduslikust teisiti, aga on kooskõlas valgla iseärasustega. Sellist nähtust nimetatakse veekogu rehabilitatsiooniks. ● Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu. ● Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on
ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid Autotroofid ja heterotroofid, nende osatähtsus veekogus - Esmasprodutsendid e. Autotroofid (klorofülliga organismid) kasutavad CO2 ja mineraalaineid, muutes orgaaniliseks aineks ehitavad neist oma keha Kõik ülejäänud organismid on heterotroofid ja saavad energiat sellest orgaanilisest
Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist
1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid. 7) Jõesängi profiili ja -põhja füüsiline muutmine. 16 Võimalikud lahendused On kaalutud ka ebapärlikarpide tehistingimustes paljundamise alustamine, et neid siis pärast loodusesse tagasi asustada, see võimaldaks ebapärlikarpide asurkonda
aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi
bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. • Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest paralleelselt veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Siis on mõistlikum luua juba asenduskooslustega ökosüsteem, mis ei sisalda kõiki ökosüsteemi komponente ja talitleb mõneti erinevatel põhimõtetel, kuid sobitub paremini valgla iseärasustega. Sellist protsessi kutsutakse ka rehabilitatsiooniks. • Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu.
tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv, kuid samuti Läänemeri, eriti Soome laht. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve
Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused. Kõik need pole kahjuks keskkonnasäästlikud ega mere ökosüsteemile ohutud. Läänemere mereökosüsteem on kogu meie planeedi üks ohustatumaid. Vesi saastub kergesti, sest mere veevahetus on aeglane. Et Läänemeri on tugeva inimmõju meelevallas, näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda. Läänemere valglal asuvate riikide tööstuses, olmes ja põllumajanduses tekib suur hulk heitvett, saasteaineid ja reovett, mis sisaldavad mitmesuguseid lämmastiku- ja fosforiühendeid ning raskmetalle. Need jõuavad jõgede, sademete ja lumesulamisvee kaudu Läänemerre. --- 73 Seetõttu on teiste meredega võrreldes ülimadal Läänemeri ja eriti Soome lahe idaosa üks rohke- toitelisemaid ehk eutrofeerunumaid meresid maailmas. Soome lahes liigub merehoovus
Põllumajandusega kaasnev ``kraavitamine'' on veekogude seisukohalt väga ebasoovitav ja märk primitiivsest asjaajamisest. 162. Veekogude saasteallikad, saasteainete üldine iseloomustus Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve. Samamoodi sajab osa meie
annaabi.ee 
