ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus.
medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud Kuld 1984 Sarajevo 10 km Hõbe 1984 Sarajevo 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 4 x 7,5 km teatesõit Hõbe 1985 Ruhpolding 10 km sprint Hõbe 1989 Feistritz 10 km sprint Hõbe 1990 Oslo 10 km sprint Pronks 1983 Antholz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1989 Feistritz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1991 Lahti 10 km Pronks 1991 Lahti 20 km Pronks 1991 Lahti teatesõit
Rahvusvähemused Valgevenelased Asukoht kaardil Valgevene ümbritsevad Ukraina, Poola, Venemaa, Leedu ja Läti Valgevene Pealinn Minsk Rahvaarv umbes 10.3 miljonit Pindala 207 600 km2 Ainus diktatuurriik Euroopas President Aleksander Lukashenko Rahvuslill rukkilill Valgevene rahvusvappi nimetakse pogonjaks (jälitus) Võiduväljak, Minsk Eesti Valgevene suhted Eestil ei ole Valgevenega kunagi väga tihedaid suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi, kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset. Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu
Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAATIA ZAGRED BOSNIA & HERSEGOVINA SARAJEVO SERBIA BELIGRAD MONTENEGRO PODGORICA KOSOVA PRISTINA ALBAANIA TIRANA MAKEDOONIA SKOPJE KREEKA ATEENA BULGAARIA SOFIA RUMEENIA PUKAREST MOLDOVA CHISINAU UKRAINIA KIIEV VALGEVENE MINSK VENEMAA MOSKVA TÜRGI ANKARA KÜPRUS NIKOSA MALTA VALETTA IIRIMAA DUBLIN INGLISMAA (SUURBRITANNIA) LONDON
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia Leedu Vilnius Poola Varssavi Valgevene Minsk Tšehhi Praha Solvakkia Bratislava Ungari Budapest Rumeenia Bukarest Moldova Chisinau Ukraina Kiiev Taani Kopenhaagen
Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on korraldatud ja konteinerrong kurseerib regulaarselt suunal Klaipeda-Minsk. Kaubakäive Selle aasta kahe kuuga kasvas kontenerikäive Liepaja sadamas 25,7 protsenti, Klaipeda sadamas 12,5 protsenti, Tallinna sadamas 3,2 protsenti ja Riia sadamas 0,1 protsenti. Suurima kontein...
San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova - Chișinău 44. Ukraina - Kiiev 45. Taani - Kopenhaagen 46. Küpros - Nicosia
9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vaduz
Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik Tallinn Läti Vabariik Riia Leedu Vabariik Vilnius Poola Vabariik Varssavi Valgevene Vabariik Minsk Tsehhi Vabariik Praha Slovakkia Vabariik Bratislava Ungari Vabariik Budapest Rumeenia Vabariik Bukarest Moldova Vabariik Chisinau Ukraina Vabariik Kiiev Taani Kuningriik Kopenhaagen
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius 41.Türgi Anokra 19.Luksemburg Luxembourg 42.Ukraina Kiiev 20.Läti Riia 43.Ungari Budapest 21.Makedoonia Skopje 44.Venemaa Moskava 22.Malta Valleta 45.Valgevene Minsk 23.Moldova Chisinäu 46.Serbia Belgrad 24.Monaco Monaco 47.Vatikan
Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Helsingi Rootsi Stockholm Norra Oslo Taani Kopenhaagen Leedu Vilnius Portugal Lissabon Tsehhi Praha Holland Amsterdam Belgia Brüssel Sveits Bern Sloveenia Ljubljana Slovakkia Bratislava Ungari Budapest Horvaatia Makedoonia Skopje Andorra Andorra La Velle Moldova Chiþinu Kreeka Ateena
10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49
· Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi
Soome Helsinki Vabariik Suurbritannia London Kuningriik (konstitut. monarhia) Sveits Bern Konföderatsioon ( Taani Kopenhaagen Kuningriik (konstitut monarhia) Tsehhi Praha Vabariik Türgi (osa) Ankara Vabariik Ukraina Kiiev (Vabariik) Ungari Budapest Vabariik Valgevene Minsk Vabariik Vatikan Vatikan Linnriik (teokraat. absol. m.) Venemaa (osa) Moskva Föderatsioon (presidentaalne vbr.)
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Tallinn 2017 MOISEI GINZBURG 1892-1946 • Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidritest • Sünnikoht – Minsk, Valgevene • Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja Moisei Ginzburg, 1920 a. PROJEKTID JA EHITISED • Tekstiili maja (1925 a.) • Perspektiiv ja plaan PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-1931 • Almatõ (Alma-ata), Kasahstan • Tänapäeval – Rahvusvaheline Kunstiakadeemia
(). sooritas 8 00010 000 tehet sekundis ja oli omal ajal maailma kiireim. Põhimälu mahutas 2 048 39-kohalist kahendarvu. Tollel ajal oli see arvuti Euroopa võimsaim universaalarvuti. 1953. aastal algas arvuti Strela seeriatootmine. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMBi käes 70% industriaalsest arvutiturust. Hakati tootma seeriaarvuteid: Minsk, 1954 Ural, Kiiev, Razdan. Esimesed arvutid mida meie kasutasime, kasutasid seadet nimega elktrooniline trumm. Sellel ei olnud linti ega diketti ja seda toideti sisendkaartidega ja väljundkaartidega ja sellel ei olnud printerit. Trummil oli 2000 sõna muutumatud mahutit. Sellel olid kindlad muutumatud lugemis alad, löögialad ja printimise alad, ülejäänud oli programmi ja andmete jaoks. See seade ei kestnud väga kaua sest see oli liiga kallis, liiga
geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Kingstown Soome- Helsingi Trinidad ja Tobago- Port of Spain Inglismaa- London USA Neitsisaared- Charlotte Amalie Sveits- Bern Venezuela- Caracas Taani- Kopenhaagen Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev Honduras- Tegucigalpa Ungari- Budapest Valgevene- Minsk Vatikan- Vatican EUROOPA Venemaa- Moskva Albaania- Tirana Andorra- Andorra la Vella Armeenia- Jerevan Aserbaidzaan- Bakuu Austria- Viin Belgia- Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Bulgaaria- Sofia AASIA Eesti- Tallinn Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Gruusia- Thbilisi Armeenia- Jerevan Hispaania- Madrid Gruusia- Thbilisi
13. Sveitsi konföderatsioon Bern 14. Austria V Viin (Wien) Poolsaared 15. Liechtensteini Vü Vaduz Skandinaavia Ida- ja Vahe-Euroopa Koola 16. Eesti V Tallinn Jüüti 17. Läti V Riia Pürenee 18. Leedu V Vilnius Apenniini Balkani 19. Valgevene V Minsk Krimmi 20. Ukraina V Kiiev Väike-Aasia 21. Venemaa V (föderatsioon) Moskva 22. Moldova V Chisinau Saared 23. Poola V Varssavi Island 24. Tsehhi V Praha Saaremaa 25. Slovakkia V Bratislava Gotland 26. Ungari V Budapest Öland 27
3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15
Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi
Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo Serbia Belgrad Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Kreeka Ateena Trgi Ankara Rumeenia Bukarest Ungari Budapest Slovakkia Bratislava Tehhi Praha Saksamaa Berliin Vatikan Vatikan Poola Varssavi Ukraina Kiiev Moldova Chişinău Valgevene Minsk Leedu Vilnius Lti Riia Eesti Tallinn Taani Kopenhaagen San Marino San Marino Monaco Monaco Montenegro Podgorica Kosovo Pritina
Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27. Kreeka, Ateena 74. Maldiivid Male 28. Ukarina, Kiiev 75. Mongoolia Ulaanbaatar 29. Moldova, Cisinâu 76. Myanmar Yangon 30. Valgevene, Minsk 77. Nepal Katmandu 31. Leedu, Vilnius 78. Omaan Masqat 79. Pakistan Islamabad 32. Vatikan, Vatikan City 80. Põhja-Korea Pyongyang 33. Läti, Riia 81. Saudi Araabia Ar Riyad 34. Eesti, Tallinn 82. Singapur Singapur 35. Soome, Helsinki 83. Sri Lanka Colombo 36. Rootsi, Stockholm 84. Süüria Damaskus 37
Arvutite ajalugu Tõnu Mägi KeilaJoa 2007 Abakus 3000 a e.kr. Mesopotaamia Kaupmehed Tõrjuti välja paberi ja kirjakunsti leiutamisel. Arvutuslükati E.Gunter (15811626) inglise matemaatik/topograaf 1654. lisas Oughtred arvutuslükatile "keele". Aritomeeter 1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. B...
Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Karl Madis Maris Susi 8.klass Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Sisukord Muusikaline haridus ja karjääri algus. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kellega on koostööd teinud. Loomingust. Albumid. Perekond. Info. Muusikaline haridus ja karjääri algus Karl Madis on sündinud 1959.aastal Tallinnas. Lapsepõlves õppis 5 aastat viiulit ja laulis lastekooris ,,Ellerhein" Heino Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse es...
Monaco Monaco 43. Taani Kopenhaagen 11. Hispaania Madrid 28. Montenegro 44. Tsehhi Praha 12. Holland Amsterdam Podgorica 45. Türgi Ankara 13. Horvaatia Zagreb 29. Norra Oslo 46. Ukraina Kiiev 14. Iirimaa Dublin 30. Poola Varssavi 47. Ungari Budapest 15. Island Reykjavik 31. Portugal Lissabon 48. Valgevene Minsk 32. Prantsusmaa Pariis 49. Vatikan Vatikan 1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED GIS geoinfosüsteemid ehk süsteemid mis sisaldavad kohateavet. Seal on salvestatud objektide asukoha info (geo) ning nende objektide atribuutinfo (info). GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire
MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidreid. Joonis 1. Moisei Ginzburg, 1920 a. Ta sündis 23. mail Minskis, Valgevenemaal juudi peres. Lõpetas Kaubanduskooli, pärast kolis välismaale, kus õpis Pariisi Kunstiakadeemias, Toulouse Arhitektuurikoolis ja Milano Kunstiakadeemias. 1914. aastal tuli Venemaale tagasi ja jätkas õpetust Riia Tehnikaülikoolis. 1917
Makedonia- Skopje Taani- Kopenhaagen Malaisia- Kuala Lumpur Tai- Bangkok Malta- Valletta Tšehhi Vabariik- Praha Mehhiko- Mexico Tšiili- Santiago Moldova- Chisinau Tuneesia- Tunis Monaco- Monaco Türgi- Ankara Nigeeria- Abuja Ukraina-Kiiev Norra- Oslo Ungari Budapest Pakistan- Islamabad Uus-Meremaa- Wellington Peruu- Lima Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Portugal- Lissabon Prantsusmaa- Pariis Puerto Rico- San Juan Afganistan- Kabul Albaania- Tirana USA- Washington Andorra- Andorra la Vella Araabia Üh- Abu Dhabi Argentiina- Buenos Aires Armeenia- Jerevan Aserbaidžaan- Bakuu Austraalia- Canberra Austria- Viin Belgia- Brüssel Bosnia- Sarajevo Brasiilia- Brasilia Bulgaaria- Sofia Filipiinid- Manila Gruusia-
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag.............................................................................................
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8 TSERNOBÕLI KATASTROOF.............................
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1. VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG.................................................... 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ..............................................................................
Interesting view on Ukraine's monetary policy and NBU by Anders Aslund of Peterson Institute for International Economics is available in the article in Forbes Ukraine: http://forbes.ua/opinions/1344648-novomu-glave-nbu-nelzya-idti-po-stopam-arbuzova http://www.iie.com/publications/opeds/print.cfm?ResearchId=2310&doc=pub 50 2. BELARUS 2.1. General information 2.1.1. Country Profile Capital: Minsk (population of approximately 2 million). Total area: 207,600 sq km stretching 560 km (350 miles) from north to south and 650 km (460 miles) from west to east. It is larger than Austria, Ireland, Portugal and Greece. Population: ~ 9.5 million (urban population 70%). Official Language: Belarusian and Russian are the official state languages in Belarus. Currency: Belarusian Ruble (BYR). Government type: republic.
Mustamägesid, tuleviku Eesti, prantsuse maalikunstnik, eesti muusika, katoliku kirik, ugri keeled, slaavi hõimud, Tartu murre, Austraalia dollar, Rootsi laud, Türgi saun, Maroko apelsinid, Mahtra sõda, paapua hõimud, Altai keelkond, aktsiaselt Hiiu Vill, restoran Kullasepa Kelder, kauplus Hea Tuju, Märjamaa vallavalitsus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Matemaatika teaduskond, AS Eesti Raudtee, kõrts Hell Hunt, Estonia teater, kohvik Kirju Kukk, kauplus Minsk, Kose loomakliinik, Eesti Üliõpilaste Selts, Statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Teaduste Akadeemia, Monako Vürstiriik, Kupja-Prits, Suur Tundmatu, Saatus või Surm, Andresed ja Pearud, Karja-Eedi, film ,,Suurlinna tuled", Suure Vankri auhind, maal ,,Tütarlaps allikal", mäng Kull ja kanad, Ita Everi show ,,Igihaljas vaatemäng", Ema Au Orden, Friedebert Tuglase novelli auhind, Punane Reede, Rahvusvaheline konverents.
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territo...
ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (Tartus), restoran Aishaniya ~ Aishaniya restoran (Aishaniya - hiina k 'Eesti'). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, riigi patendiamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus, Põlva
professional posts, as anti-cosmopolitan campaign winding down. Anti-cos, mostly anti-J campaign in Pravda, against political and prof posts; people w dual-loyalties, more to world, too many contacts w people outside SU. Question loyalty to socialism. Vast disproportion w J-sounding names. Ended 50s. Mid-50s, almost complete cessation of anti-Semitic statements from above. Resurrection of state Yiddish Theatre, 55, network. Birobidzhan, Chernowitz, Minsk. Doesn't look like it used to in hey-day, biggest figures were gone. Audience disappearing. Cultural platform, in true market economy may not have survived, SU propping up. Counterbalance, easing of pressures. Political prisoners freed. Antisemitism grew more from below. Minor pogroms in EE, Czechoslovakia and Romania. Farther E, less anti-Semitism fewer Js, less history. Islam there more tolerant. W Ukraine, perhaps always will be anti-Semitism. Protests in Maidan
1942-1943 Stalingradi lahing, Saksamaa sai lüüa. 1943 Kurski lahing, Saksamaa sai lüüa. 06.11.1943 venelased vallutasid Kiievi tagasi. 28.11.1943 algas Teherani konverents, kus kohal olid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 06.03.1944 Narva pommitamine nõukogude vägede poolt. 09.03.1944 Tallinna pommitamine nõukogude vägede poolt. 25.03.1944 Tartu pommitamine nõukogude vägede poolt. 12.05.1944 Krimm vallutati nõukogude vägede poolt tagasi. 03.07.1944 Minsk vallutati nõukogude vägede poolt tagasi. 13.07.1944 Vilnius vallutati nõukogude vägede poolt. 31.08.1944 Bukarest vallutati nõukogude vägede poolt. 16.09.1944 Sofia (Bulgaaria) vallutati nõukogude vägede poolt. 19.09.1944 Vaherahu Soome ja NSV Liidu vahel. 22.09.1944 Tallinn vallutati nõukogude vägede poolt. 17.01.1945 Varssavi vallutati nõukogude vägede poolt. 04.02.1945 algas Jalta konverents, koos ikka Stalin, F.D.Roosevelt ja Churcill. 13.02
(töötab loomuliku tõmbe peal). KT- 500, KB-300 Witermo Noviter Foster Weeler keskel leegitoru, ümber suitsutoru, olemas nii auru- kui kuumavee katlad. Kuumaveekatelde tüübid Kuumavee katelde puhul võib rääkida järgmistest tüüpidest: o KB tüüpi katlad o Spiraalse torusüsteemiga katlad o Leek-suitsutoru katlad (näiteks Kiviõli, KB-1-M, Witermo 3V, KACB- 1,86, Foster Wheeler jne) o Malm sektsioonkatlad (näiteks Minsk 1,Bratsk,Universal, KBm jne) võib kasutada ka aurukateldena, kui auru rõhk ei ületa 0,17MPa=1,7bar o Väikekatlad (nii malm kui ka teras) Kuuma vee tootmiseks saab kohaldada praktiliselt kõiki aurukatlaid. Kuna kuumavee katlad töötavad otsevoolu reziimis jäävad mõned loomuliku ringlusega aurukatla ringluskontuuri elemendid nagu trummel ja laskuvtorud sooja vee tootmisel ülearuseks. Seetõttu on loodud spetsiaalsed kuumaveekatlad, mille metallimahukus
,,Virust" ja ,,Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond,
Lennuki kõrgus (m) 11,1 11,1 6,97 Maksimaalne 62822 52389 / 60000 12700 stardimass (kg) 7 Estonian Airi basslennuväli on Tallinna Lennujaamas. Estonian Air teostab liinilende 21 sihtkohta Euroopas: Amsterdam, Barcelona, Berliin, Brüssel, Kopenhaagen, Dublin, Dubrovnik, Hamburg, Helsingi, Kiiev, London, Milano, Minsk, Moskva, München, Oslo, Pariis, Peterburi, Rooma, Stockholm ja Vilnius. Lisaks lendab Estonian Air Tallinnast Kuressaarde ning Tartust, Kuressaarest ja Pärnust Stockholmi. Ettevõtet esindavad Eestis ja kõigis sihtkohamaades koostööpartnerid, kes on oma ala tunnustatud esindajad ning keda seovad Estonian Airiga pikaajalised koostöösuhted. 2008. aastal reisis Estonian Airiga756795 reisijat. /21/ Lennuoperatsioonide kvaliteeti iseloomustavad suhtarvud olid seisuga 2009
Itaalia- Rooma 17. Sloveenia- Ljubljana 6. Prantsusmaa- Pariis 12. Austria- Viin 18. Horvaatia- Zagreb 91 19. Bosnia ja Hertsegoviina- 27. Kreeka- Ateena 36. Rootsi- Stockholm Sarajevo 28. Ukraina- Kiiev 37. Norra- Oslo 20. Serbia- Belgrad 29. Moldova- Chiþinu 38. Taani- Kopenhaagen 21. Rumeenia- Bukarest 30. Valgevene- Minsk 39. Monaco- Monaco 22. Bulgaaria- Sofia 31. Leedu- Vilnius 40. Luksemburg- Luxembourg 23. Makedoonia - Skopje 32. Vatikan- Vatikan 41. Malta- Valletta 24. Albaania- Tirana 33. Läti- Riia 42. San Marino- San Marino 25. Montenegro- Podgorica 34. Eesti- Tallinn 43. Lichtenstein- Vaduz 26. Andorra- Andorra la Vella 35. Soome- Helsingi AASIAS: 1. Türgi 6. India 11. Afganistan 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
