Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama.
Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad
sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval · 2. sõna märgib värvivarjundit või võrdlust helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, tinakarva, poolkuiv · 3. järelkomponendiks on · -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu, · -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. · -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd. · -rikas metsaderikas · -rohke veerohke · 4. esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. · · · · ·
eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25-
kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd -karva j a -värvi kindlakskuj tinakarva pilved, taevakarva kui omastaval täiend Küpse kirsi karva unenud väljendeis nimisõna sinine, telliskivivärvi pluus omastavaga ne- ja line-liiteline Mäekõrgune, ookeanitagune, kui ne- või line-liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe omadussõna eelneva linnadevaheline, napisõnaline omadussõnal on käändsõnaline kõrgune, suurte linnade
ühendid, mis moodustavad omaette mustasõstramoos, kahemehefirma, tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, sõna tulikuum, hulljulge, kurikaval ■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, käändsõna omastavaga puhastverd, valgetverd ■ -karva j a -värvi tinakarva pilved, taevakarva sinine, ■ kui omastaval täiend Küpse kirsi karva kindlakskujunenud väljendeis telliskivivärvi pluus nimisõna omastavaga ■ ne- ja line-liiteline omadussõna Mäekõrgune, ookeanitagune, ■ kui ne- või line- liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe
Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie, punast värvi Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav, kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge
Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5.Tüved "-karva ja -värvi" kirj. kindlakskujunenud väljendeis nimisõnaga omastavas kokku. 5.1.Osastavast käändest kirjutatakse need lahku. Nt: tinakarva pilved; taevakarva sinine: khakivärvi ülikond; samblavärvi seelik; tulekarva tulevärvi juuksed. Nt: roosat karva riie; punast värvi maja. 6.Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirj. järgnevast omadussõnast lahku
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt. Roosat karva, punast värvi. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav. nt. Küpse kirsi karva. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. nt
nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune,
just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus Tartu kaubahoovist kaugemale saanud; teda ärritab venna rahaküsimine kirja teel, isa nõutus ja see, et keegi pole tema arvamust
Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib)
püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. Märkus. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie.
Kõige parem on vakka olla ja lasta vanameest teha, mis ta tahab. Kaks inglit lendab ta ümber. Üks on valge ja hele, teine on must. Valge käsib teda teha, mis hea; siis tuleb must ja a ja b kõik uppi. Keegi ei tea praegu, kumb viimaks võidu saab. Aga sinuga on kõik korras. Sul tuleb elus suuri muresid ja suuri rõõmusid. Mõnikord saad viga ja mõnikord jä ä d haigeks, aga iga kord lõpeb kõik hästi. Knks t üdrukut ilmub su elusse. Üks on valgetverd ja teine on mustaverd. Üks on rikas ja teine on vaene. Enne saad vaese endale naiseks ja siis rikka. Sa pead ennast veest eemale hoidma nii palju .kui saad ega tohi hädaohtudesse tikkuda, sest on kirjutatud, et sa sured poomissurma.» Kui ma õhtul küünla süütasin ja üles oma tuppa läksin, siis istus seal taat -- jah, tema ise! 5. PEATÜKK Panin ukse kinni. Siis pöördusin ümber ja seal ta oligi. Mul oli alati suur hirm taadi ees, ta ju kolkis mind nii p a lju
annaabi.ee 
