Aleksander Koltsaki elulugu Aleksandr Vassiljevits Koltsak (16.11.1874 07.02.1920) oli Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas. Aleksandr Koltsak sündis sõjaväelase perekonnas. Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak
(3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal?
jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi sõjategevus Eestist väljapoole: Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 10. Riigipööre toimus 12.märts 1934
Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. SÕJA LÕPETAMINE 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate
Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes
Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa
Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa
Punaarmee pealetungisuundadeks kujunesid Ruhja, Valga, Võru ja Petseri. Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale
Kemal-Türgi Vabariigi rajaja ning esimene presidentC.G.Mannerheim- Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, organiseeris enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ja pani punavägede edasitungi seismaF.Dzerzinski-punast terrorit juhtinud Erakorralise Komitee juhtL.Trotski-juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetikA.Koltsak- Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas.N.Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajalA.Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa relvajõudude juhte Venemaa kodusõjasMahno-Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht.1917. aastal valiti Ukrainas Huljai-Pole Nõukogu esimeheksP.von´Wrangel-baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste juhte Venemaa kodusõjas
· Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale · Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Soomusrongid · Ehitamine algas novembris 1918 Tallinnas Johan Pitka initsiatiivil · Esimesed soomusrongid koosnesid auruvedurist, poollahtisest suurtükiplatvormist, paarist kuulipilduja- ning mõnest meeskonnavagunist
Oluline ka välisabi (Srbrit. laevastik Tallinna alla hoidis ära vallutamise merelt, vabatahtlikud sõdima Soomest, Rootsist ja Taanist, välismaalt relvi.) Sõjaväkke astusid vabatahtlikud, eeskätt koolipoisid. II jaanuar veebruar 1919: Eesti vägede pealetung, NVm väed tõrjuti piiri taha (endine kubermangu piir) III mai 1919: Eesti vägede pealetung, sõjategevus kandus NVm territoorimile Kodusõja aeg, eestlasi aitas ka valgekaartlik armee(Põhjakorpus, Loodearmee) kindral Judenitsi juhtimisel. Tegelt vene valged polnud huvitatud Eesti Vabariigi tekkest (kartulivabariik), aga sellel momendil vajalik ühine tegevus. Jõuti päris kaugele: Pihkva, Pertograd. Eesti väed tegutsesid ka Läti suunas, suur osa NVm poolt hõivatud. Paljud lätlased sõdisid hoopis Nvm vägedes, sest varem juba tekkinud rahvusvägi ja olid üle läinud millegi pärast (läti punased kütid)
kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas
Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. 1.4.3 Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale
Samuti olid nad üsna hästi relvastatud. Punaarmee polgud kaotasid ca 300 meest ja polkude riismed tõstsid mässu. Mäss lõppes tulemusteta, sest samal ajal saabus Viljandi kommunistlik kütipolk ja surus mässu maha. Jamburgi grupeering lähipäevadel siiski võitlusvõimeline ei olnud. Eesti riigikaitse sai organiseerumiseks lisaaega, kuna eesti sõjaväge tolleks hetkeks veel olemas ei olnud. Edukamalt läks Pihkva grupil, mis asus pealetungile 25.11. Neile seisid vastu sakslased ja vene valgekaartlik põhjaarmee üksikkorpus. Põhjakorpus oli loodud saksa okupatsioonivõimude kontrolli all ja sinna kuulus ca 4000 aktiivset võitlejat, neil. Esialgu suudet Punaarmee rünnakud Pihkva suunas peatada. Sa hakkasid lahkuma ja põhjakorpus ei suutnud üksi Ve vastu võidelda, loovutas vastastele Pihkva linna. Samal ajal kiirendasid sakslased oma vägede lahkumist ka mujalt Eestist. Kuna Eestil oma kaitsejõude ei olnud, arvati, et Eesti vallutamine Punaarmee poolt on paratamatu.