See hüpotees aga ei arvesta, et 13. sajandil oli merevee tase kõrgem ja üks neist teedest vee all. Ka 1977. aasta väljakaevamised Vanaturu kaelas ei leidnud märke tolleagsest kultuurikihist. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Tapeti palju taanlasi ja vastased löödi taganema. Õnnestus jõuda isegi telgini, kus arvati viibivat kuningat, ja surmati seal olnud Eestimaa piiskop Theoderich. Legendi järgi olevat ta end ise Valdemari mantlisse riietanud ja nii kuninga eest oma elu andnud. Vürst Vitslav asus oma vägedega orus Toompea merepoolsel nõlval ja jäi lahingu alguses võitlusest kõrvale. Tavaliselt on tema väesalga asupaigaks peetud hilisema Mihkli nunnakloostri ümbrust, Marika Mägi arvates vastab kroonika kirjeldusele paremini aga ala hilisemast vanalinnast lõuna pool. Peagi, nähes eestlasi lähenemas, sekkus ka Vitislav lahingusse, astudes neile vastu ja lüües eestlased tagasi
Anders Sunesen palvetas põlvitades künkal. Kui ta käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale; kui ta väsimusest käed langetas, taganesid kristlased. Abilised ruttasid tema käsi toetama. Kui lahing oli haripunktis, laskis Jumal taevast langeda punasel valge ristiga lipul. See andis taanlastele jõudu juurde ning nad võitsid lahingu. Kuningas kuulutas selle ristilipu riigilipuks. 1222. aasta suvel vallutas Valdemar osa Saaremaast. 1223 võttis Schwerini krahv Henrik (Must Henrik) Valdemari ühe jahiretke ajal Lyøle koos tema vanima poja Valdemariga vangi. Krahv lõi tagasi katsed kuningat vabastada. Ta vabastas kuninga alles 1225 või 1226 tingimusel, et too tagastab kõik oma vallutatud alad Põhja- Saksamaal. Kuningas pidi ka vanduma, et ta loobub kättemaksust. Valdemar II Bornhövedi lahingus. Miniatuur. 1227 tungis ta Põhja-Saksamaale, püüdes kaotatud alasid tagasi võita, kuid sai võitluses saksa vürstidega Bornhövedi lahingus 22.
kuigi usaldusväärne. 1228. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Heinrich mõõgavendadele Rävala, Harju ja Viru annetas, mainis ta Tallinna linnust: "annetame Rävala maakonna koos Tallinna linnusega". Nagu näha ei ole ka siin juttu linnast, vaid lihtsalt linnusest. Üks teade 1220ndate lõpu Tallinna kohta pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned." Mungad eelistasid üldreeglina tegutseda linnades, rajades oma konvente sageli rahvarohketesse ja mitte liiga elitaarsetesse linnaosadesse. Kuna konvent rajati Toompeale,
ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud 1218.a Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti,
3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks 1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud
Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu. 8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. 9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga? Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange. 11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli
a. Rootsi XI-XIII saj 1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik. 1250. a. valitakse uus kuningas. Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast). Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist. Rootsi XI-XIII saj Stockholmi asutamine 1250. a. Peale Birger jarli surma puhkeb vendade vahel tüli ja Valdemari asemel valitakse 1275. a. uueks kuningaks Valdemari vend Magnus. Folkungite ülestõus 1280. a. ja selle julm mahasuumine. Vandetõotusseadus troonivastased kuriteod ja trahvid. Rootsi XI-XIII saj Kaubanduslepingud Lüübeki ja Hamburgiga Rootsi kaubanduslik ülemvõim Läänemerel lõpeb. Jätkub Stockholmi väljaehitamine. Rootsi XI-XIII saj SOOME integreerumine Rootsi riiki. 1150.ndad Erik Püha ristiretk Soome. Birger jarli ristiretk Soome 1239. a. või 1250.a.
Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiest eri suunast. Lahing algas eestlastele edukalt, kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp (pildil). Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk- järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama
*Kuigi ristisõdijad olid end suutnud mitmes kohas kindlustada, oli enamik Eestit endiselt vaba. Saklsased kardsid, et nad ei suuda üksinda eestlastest jagu saada ja seetõttu kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kelle abil vallutati Põhja-Eesti. *1222.a olid ristisõdijad saanud oma kontrolli alla kogu Eesti mandriosa ning samal aastal hakkas Taani kuningas Valdemar II rajama Saaremaale linnust. Saarlased lõid aga Valdemari II saarelt välja alustasid ülestõusu kutsudes kogu Eestit võõraste vastu välja astuma. *1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus. 1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus. Aasta hiljem Tartu langes ning ainus, mis oli veel alistamatta oli Saaremaa. *1227 vallutati Saaremaa
jätkamiseks vajatakse lisajõude. Riia piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja samal aastal Zemgale piiskopiks pühitsetud Lippe Bernhard läksid koos Lauenburgi krahv Albertiga 1218. aasta juunis toimunud Taani riigipäevale, kus nad rääkisid kuningas Valdemar II-le "venelaste ja eestlaste suurest sõjast liivimaalaste vastu" ja palusid abi. Kuningas lubaski järgmisel aastal oma sõjaväega Eestimaale minna. Vastutasuks tunnustasid piiskopid Valdemari ülemvõimu Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa üle. Sõlmitud kokkulepe jäi esialgu salajaseks. Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale Pärast 15. augustit organiseeriti Riias sõjakäik revalaste ja harjulaste vastu. Kui vägi oli Viljandi lähedale jõudnud, vangistasid nende Sakala vanemaid teejuhtideks kutsuma läinud luurajad küladest eest leitud venelaste ja saarlaste saadikud, kes Vene vürstide ülesandel Eestimaal sõjaväge kogusid. Novgorodi uus
Pärast Sigtuna hävitamist tugevdati maa kaitset; Rajati uusi kindlustusi, millest esile kerkis Stockholm; Birger Jarl (u1200.1266) Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks; Õnnetus luua tugev keskvõim; Loodi provintsiseadustik; Jätkati Soome alistamist; Stockholmi linna väljaarendamine; Birgeri Jarli poeg Valdemar sai kuningaks; Pärast Birger Jarli surma algas kodusõda tema poegade Valdemari ja Magnuse vahel; Magnus Aidalukk (1275-1290) Jäi peale võitluses vend Valdemariga; Tpetus sakslastele; Tugevdas kuningavõimu; Aadlikud hakkavad teenima ratsaväes; Vasekaevanduste kasutuselevõtt; Birger Magnusson (1290-1321) Kuningaks saades 11-aastane; Tema asemel valitses algul Torgils Knutssen, kelle ajal ühendati Soome lõplikult Rootsiga; 1302 hakkas Birger iseseisvalt valitsema; Algas tüli vendadega;
1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra. 1249-1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis kuningaks oma poja Valdemari Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid suhteid paavstiga. 1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd
annaabi.ee 
