Oma eluajal jõudis Steiner mitmeid raamatud ja muid kirjeid välja anda. Lisaks viis ta läbi palju loenguid erinevate teemade kohta erinevatele inimestele mitmetest valdkondadest. Järgnevalt on välja toodud seda teemat hõlmavad silmapaistvamad ja peamised tegevused. 2.2.1 Raamatud 1. ,,Goethe maailmavaade" (1897); 2. väitekiri ,,Tõde ja teadus" (1892); 3. ,,Vabaduse filosoofia" (1894); 4. ,,Sotsiaalküsimuse põhipunktid" (1919); 5. ,,Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" (1907); 6. ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel"; VAIMUTEADUSLIKUD PÕHITEOSED: 1. ,,Sissejuhatus ülemeelelisse maailmatunnetusse ja inimese määratlusse" (1904); 2. ,,Kõrgema tunnetuse saavutamine" (1904/1905); 3. ,,Salateadus üldjoontes" (1910). 2.2.2 Teaduslikud tööd ja tegemised Steinerile andis ülesande Goethe-uurija professor Karl J. Schröer, anda välja ja kommenteerida Goethe loodusteaduslikke teoseid
Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka
Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka
teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes. Koolikasvatuse eesmärke, vorme ja sisu analüüsides võetakse aluseks teatud arusaam inimesest ja informatsioon maailmas valitsevatest tingimustest. Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf kool ehk Steiner kool sobib igati tänapäevasele lapsele, kui lapsevanematel on usaldust rahuliku ja pisut teistmoodi õppeprotsessi vastu, kinnitavad nii oma lapsele alternatiivkooli valinud kui haridusametnikud. Tänapäeval on tavakoolides samuti võimalik rakendada individuaalsemat lähenemist ja tugisüsteeme ning sellele pööratakse järjest enam tähelepanu
· last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning
arvestatud teised õpetajad.) Y Vähe võimalusi õppekeskkonna uuendamiseks ning õppevahendite kaasajastamiseks. Y Waldorf-õppemeetodi põhijooned püsivad ajas muutumatuna. Y Oht kinnise suhtlusringi tekkeks. Kokkuvõte Esimene Waldorf-kool loodi 1919.aastal Stuttgardis Rudolf Steineri poolt ning sealne õppetöö lähtus antroposoofia põhimõttest. Waldorf- kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf-kool koosneb algastmest (1.-8. klass) ja ülaastmest (9.-12. klass). Kooli juurde võib kuuluda ka 6-aastaste eelklass ja 13. lisaklass, kus valmistutakse ülikooli astumiseks. Steiner-pedagoogika järgi jaguneb inimese hingeelu paljutahulisus kolmeks põhivaldkonnaks: mõtlemine, tunne ja tahe. Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad
2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset
J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10
omane on tegutsemine. Inimene on tegutsev olend. Õppimine on kollektiivne protsess. Tõi välja sotsiaalseid probleeme et need ei sõltu inimesest, vaid on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused. Tema järgi: sisaldas kasvatusteooria sotsiaalseid ja pedagoogilisi ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse
probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik
ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi.
Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32
annaabi.ee 
