"Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) Hando Runnel esseistina: "Ei hõbedat, kulda" (1984) "Mõõk ja peegel" (1988) "Isamaa vajadus" (1991) Hando Runnel koos abikaasa Katre Ligi ning lastega Üks lapsesuu on lausunud · Üks lapsesuu on · Et vaime pole olemas lausunud, · ja Jumalat ka mitte, · et oled loll kui saabas, · et ainus veider olevus · kui usud kurje vaimusid · on olnud Adolf Hitler · või kanget kivi Kaabas.
Malaariapiirkonnad on Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika ning Lõuna- Ameerika põhjaosa. 80% malaariajuhtumitest esineb Sahara-taguses Aafrikas. Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest.Eestis oli malaaria (nn halltõbi) arvatavasti levinud vähemalt keskajal; kindlaid teateid on alates 18. sajandist, kuid haiguse tekkepõhjus oli siis teadmata. Halltõve põhjustajaks arvati kurje vaimusid, halba õhku, vale toitu, külmetust ja ehmatust. 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia ning ohvrite arv ulatus 5%-ni kõigist haigusjuhtumitest (muidu 0,3...0,4%). hinnangute kohaselt on malaariast ohustatud umbes 40% maakera elanikest .
et läbi me käte on käinud ja käivad nad on mis nad on. Selle luuletuse juures on mul tunne nagu just siis oleks olnud Runnelil kurvem periood. Sellist luuletust võiks just kirjutada keegi, kelle süda on murtud ja räägib, et asjad on lihtsalt, ei tujutse, ei löö sust lahku vaid lihtsalt on. Nad ei muutu, nad on alati samamoodi head, olgu mis on asjad jäävad. Üks lapsesuu on lausunud Üks lapsesuu on lausunud, et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte, et ainus veider olevus on olnud Adolf Hitler Järjekordne humoorikas luuletus. Huvitavaks teeb just see, et sisse on toodud ajaloost teada diktaator Adolf Hitler. Tema kohta toodud võrdlus pole ka üldse vale, sest ta oli veider isik, olevus. Sellel luuletusel väga sügavat mõtet ei olegi, aga ta on lihtsalt hea lugeda, toob muige näole ja jääb pikemaks meelde. On mida sõpradele rääkida.
ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat.. Meelelahutused Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada
Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“. Osalt vastandub konfutsianism budismile vältides arutlusi igavese elu üle. See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi küsis, mis on tarkus. Õpetaja ütles: „teenida rahvast kohaselt, austada haldjaid ja vaimusid, ometi hoida neist eemale, sellest võib öelda tarkus“. Konfutsius täheldas muutust hiinlaste mõtteviisis jumalikes küsimustes, kuigi ta neist harva kõneles. Varasema dünastia aegu nähti jumalat kui shangdi´d, „ülemvalitsejat“. Mõned Konfutsiuse jüngrid kaebasid, et ta kõneles harva tian`ist (taevas, loodus ja ilm üldiselt) ja et ta keeldus arutamast taeva tahtega seonduvat, kuigi teised neist kõnelesid. See muudatus
pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste kui Päikese sümbolit. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Lapsed kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani
keisriproua tervitas mind esimesena... Need isandad tunnevad mind. Mulle oli suureks lõbuks vaadata, kuidas see seltskond Goethest mööda läks. Ta seisis tee ääres paljastatud päi ja sügavasti kummargil. Pärast tegin talle hea peapesu, mingit armu ma talle ei andnud." Samas kirjas lisas Beethoven: "Kuningad ja vürstid võivad küll professoreid ja salanõunikke teha, neile tiitleid ja ordenipaelu külge riputada, aga nad ei saa teha suuri inimesi, vaimusid, kes on kõrgemal maisest sõnnikust..." Ärge lootke kohata normaalset geeniust! Normaalne inimene võib istuda klaveri taha ja mõne aja jooksul välja "muneda" meloodia. "Geeniused" panevad aga muusikat sageli paberile hoopis selleks, et temast vabaneda. Helilooja, kes "vahendab" inimkonnale suurt helikunsti, ei peagi alati olema kaasinimestele mõistetav. Enamik inimesi (mina, sina, tema) ju ei kirjuta sümfooniaid! Heliloojate seas võib kohata hulgaliselt veidrikke (näiteks Eric Satie 20
Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat. Töökeelud Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd (puulõhkumine, pesupesemine) ja ka
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Et näkkide ehk merineitside (ka nümfid), kes samuti liigituvad haldjate alla, tekkelood on mõnevõrra erinevad ülejäänud haldjate tekkelugudest ja tähtsad taoliste olendite loomislugude seisukohalt, vaatleme ka neid: Eisen eristab kolme lugu. Esimene jutustab Miikaelist, kes lendava maoga sõdis. Selle tulemusena “/.../ sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid.”(Siit võib järeldada, et maapeale ja mujale kukkunuist said teised haldjad. 6) Teine lugu sarnaneb tegelaste tõttu F.R. Faehlmanni kunstmuistendiga “Koit ja Hämarik” – “Teise arvamise järgi sündis näkk Vanataadi teenijast. Vanataadil olnud muiste poiss ja tüdruk teenimas, eksinud aga kuidagi viisi peremehe käsu vastu. Nuhtluseks pannud Vanataat poisi tuuleks ja tüdruku näkiks
ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. (,,Ei mullast sul olegi enam suurt lugu", 1976) Üks lapsesuu on lausunud et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte, et ainus veider olevus on olnud Adolf Hitler ("Üks lapsesuu on lausunud"). Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi - me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi. Kes meie keelt ei kannata, või meie meel ei meeldi - mulk lahti on, las lennata kõik koju, kel ei meeldi. See maa siin meie kodu on kas meeldib või ei meeldi see teistele, ükskõik see on, sest niikuinii ei meeldi. (,,Ei meeldi", 1992)
valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa või looga külge seoti, selle põhjuseks oli ammustel aegadel soov kellahelinaga kurje vaimusid eemale tõrjuda. Tõrjemaagiline tähendus küll tuhmus, kuid komme jäi kauaks püsima. Jõululaupäeva õhtul ja esimesel jõulupühal külla ei mindud ega soovitud ka oma peresse võõraid. Eks ikka sellepärast, et siis on kurjad vaimud liikvel. Tuligi pidi öö läbi toas põlema. Esimene jõulupüha jäi kodu ja oma pere pühaks. Alates teisest jõulupühast aga algas vastastikuste külaskäimiste, ringmängude ja tantsude aeg. Jõulupuu
See tähendab seda, et see reform ei ole mitte midagi andnud. Kramp füüsiline hirmukramp. Peatüki tuum Pjotr ei saa üksi hakkama ja tal on vaja veel kedagi, kes teda aitaks. Ta jutustab oma käitumistaktikast. Ta loetleb neid sotsiaalseid elemente, kes peaksid mässust osa võtma ja teisalt annab õpetusi, kuidas massi hoida kontrolli all. Keel ja Kirjandus 2/2008 Tuglase novell ,,Poeet ja idioot" 6. oktoober 2009 Pärast ,,Kurjasid vaimusid" ilmus ,,Nooruk" (,,Teismeline") 1874 75. ,,Vennad Karamazovid" seda romaani hakkas kavandama juba 60ndate lõpul. Kavatsus sellist epopöad kirjutada tekkis 60ndate lõpul, kuna 1869. lõppes Lev Tolstoi oma epopöa ,,Sõda ja rahu". Oma hinnangu andis sellele D oma tegelaskuju kaudu. Selle hinnanguga võib tutvuda lugedes ,,Nooruki" lõppu. D suhtus Tolstoisse suure austusega, aga hinnang oli kriitiline talle ei meeldinud, et ,,Sõja ja Rahu" tegevus toimub minevikus
need olevat muutnud kogu krempli väikelaste pühapäevakooliks just meie kiuste. Ma arvasin, et hea küll, siis pole muud kui läki «maagikute» kallale. Tom Sawyer ütles sellepeale, et ma olevat puupea. «Sihuke maagik,» seletas ta, «võib terve karja vaime välja kutsuda ja need teevad su lömaks nii kui midagi, enne kui sa jõuad kolmenigi lugeda. Nad on puude-pikkused ja kirikusuurused.» «Hüva,» ütlesin ma, «oletame, et me saame ka endale vaimusid, kes meid aitavad, -- kas siis saame teiste vaimude vastu?» «Kust sa neid vaimusid saad?» «Ma ei tea. Aga kuidas nemad saavad?» «Noh, nad hõõruvad vana tinalampi või raudsõrmust, siis ilmuvad vaimud pikse ja müristamisega, nii et suits taga; ja nad teevad kõike, mis neil kästakse. Neile on tühi asi mõni kivitorn katustpidi õhku tõsta ja sellega mõnele pühapäevakooli juhatajale või mõnele teisele mehele lagipähe kopsata.» «Kes neid siis käsib sihukesi asju teha?»
ajaks, kus ta jõuab selle avada, on koputaja ammugi vaiba all. ,,Pole kedagi," ütleb Voitinski ja matsutab kahtlevalt suud. ,,Tuba on pime, kõik magavad." ,,Aga koputati ju," vaidleb Slopasev vastu. ,,Te ju ise kuulsite." ,,Nagu oleksin kuulnud küll," kögiseb Voitinski. ,,Jumala eest oleksin nagu kuulnud." Härrad asuvad uuesti lauda ja tõstavad klaasid teineteise terviseks. Poisid jätkavad oma mängu, kuni Slopasevi kannatus katkeb ja ta ise ukse avab ning suurde tuppa astub, et vaimusid otsida. Aga sel silmapilgul lendab pimedast talle raske pall vastu jalgu ja hirmunult põgeneb ta oma tuppa tagasi. ,,Issand jumal!" piiksub Voitinski laua ääres. ,,Mis see ometi on?" ,,Midagi kargas mul jalgele," vastab Slopasev. ,,Tõepoolest nagu vaimud," kögiseb Voitinski naerda. Slopasev võtab laualt lambi ja läheb suurde tuppa otsima, aga ei leia midagi, sest vaheajal on jalgpall juba koristatud. Käib voodite juures, kergitab eesriiet, aga kõik magavad õndsa und.
annaabi.ee 
