päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja. Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges. Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks.
"Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Voltaire soov oli luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Voltaire positsioon on väga lähedane deismile. Ta on kirjutanud: "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust isegi Vene
Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline
kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale · Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. · Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust, seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest.
· arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid. 9. millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile? Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt. 10. mille eest, vastu võitlesid valgustajad? Mis oli neile oluline? Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13
olla võimalikult mitmekülgsed. Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi 10 näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi.
Demokraatiasse Voltaire ei uskunud. Ta väitis, et ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe"
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega
rüütlil valida kahe kohvri vahel, esimene on täis mulda, teises on kuningakroon, valitsuskepp ja väärisasjad. Rüütel valib mulda täis kohvri, seega oli kunigal õigus, saatus tahtis nii. Kuid kuningas otsustas, et ta astub saatusele vastu ning andis väärisasju täis kohvri rüütlile. Mõnikord otsustab saatus mõned asjad inimese eest, kuid nagu siin loos välja tuli, saab saatusele vastu astuda. Nagu elus ikka, saavad tihti rumalad karistada tarkadelt. Boccaccio piitsutab vaimupimedust ja tölpust, olgu selle kandjaiks mehed või naised. Mulle meeldib, kuidas Boccaccio näitab, et tarkuse ja kavalusega lööb elus läbi ning rumalad saavad lõpuks oma palga. Neljanda päeva teine novell räägib loo munk Albertost, kes kinnitab ühele naisele, et ingel Gabriel on temasse armunud, kuid käib tegelikult ise ingli kujul tema juures magamas. Naine on rumal ja edev ning arvab päriselt, et ingel Gabriel isiklikult temast vaimustuses on. Juttude
Ta väitis, et ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" 4 Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe"
eesmärgiks oleks ka uurida milliseid seisusi väärtustati rohkem, milliseid vähem? 3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste Termini keskaeg (ld medium aevum keskmine aeg) võtsid 15.-16. saj tarvitusele itaalia humanistid, pidades selleks tuhandeaastast ajavahemikku antiikkultuuri ja renessansi vahel. Mõistet kasutati algusest peale halvustava tähendusega kui vahepealset ,,unustuste ajajärku". Selline suhtumine, kus keskaeg tähendas vaimupimedust, vägivalda ja vaesust, ulatub mõneti välja nüüdisaegagi. Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos. Traditsiooniliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Varajane keskaeg jäi 6. sajandi ja 11. sajandi keskpaiga vahele, sellele järgnes südakeskaeg, mis kestis 13. sajandi lõpuni ja mida loetakse Euroopa ajaloo üheks dünaamilisemaks perioodiks. Hiliskeskaja alguseks võib pidada 14. sajandit
suletud Tervitus vabastatakse, kindlus esimese jõe Acheroni taga, siin vaevlevad vallutatakse, noormees võib roosi noppida need, kes olid arglikud ja otsustusvõime- ning ärkab üles. tud; karistuseks ajasid neid taga parmud ja sääsed ning nad jooksid mööda vakladega Rünnatakse vaimupimedust ja igasugust kaetud maad dogmatismi; südamesoovid vs mõistus, valikuprotsess Dante kohtab põrgus tuttavaid inimesi ning klaarib nendega arveid Linnaväljakul kohtusid erinevad voolud Charon ülevedaja surnute merel
Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid. Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk! Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13
19. saj keskpaigast, kui Euroopa riikide koloniaalhuvi keskendus taas Aafrikale, aktiviseerus taas ka kristlik misjonitöö ning mitmed seltsid hakkavad kontinendil tegutsema, peamiselt küll rannikupiirkondades. 19. saj misjoni algusaegadel olid misjonärid tihti pärit konservatiivsest talupojalikust keskkonnast. Neil oli raske leppida Aafrikas vohava põlisusuga ning nad tegid sealsele tratitsioonilisele kultuurile üsna palju kahju, sest nö vaimupimedust üritati välja juurida ja võidelda paganlusega, aga selle tõttu on väärtuslik osa Aafrika kultuuripärandist kaduma läinud, sest misjonärid üritasid nt aktiivselt põletada esivanemate kujusid ja maske, mis olid seotud rituaalidega ning muud. Puhtalt enda kohalolekuga teravdasid nad ka Aafrika ühiskonna sisevastuolusid. Positiivsest vaatepunktist pakkusid nad aga aafriklastele usulist alternatiivi, tutvustasid neile meditsiinisaavutusi ning võitlesid orjanduse vastu
annaabi.ee 
