Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Siim Iimre 11A
Probleemid ja lahendus. Probleemideks on sõltuvuses olevad inimesed. Alkohoolikud tarbivad alkoholi rohkelt ning see hävitab tasapisi nende elusid. Lõpuks on alkohoolikutel ainult alkohoolikutest sõbrad, kellega koos juua ning nende jutt muutub banaalsemaks. Nad korrutavad üht ja sama, tuleb aina tagasi oma kinnisideede, antipaatiate ja sümpaatiate juurde. Säravast intellektuaalist võib viimaks järele jääda robot, kes vaimutult kordab omaaegseid vaimukusi, kelle intellekt on kaotanud peened narmasjuured. Lisaks alkoholiprobleemidele on ka narkootkumide, raha ning muude sültuvust tekitavatest asjadest juttu. Lahenduseks on autor leidnud, et selle hääbuva Homo sapiensi kaitseks tuleks kuskil maailma nurgas, nt Himaalaja mägedes rajada kaitseala, kus viimased mõtlevad inimesed, perekonnad ja hõimud saaks rahus elada, kaitstuna reklaami, meelelahutuse,
siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse mulje, seda siis kas huvitavalt kujutatud krattide või inimeste omapäraste käitumismudelite tõttu. Lauri Jürisoo lausus: „See romaan („Rehepapp”) on minu jaoks nagu Eesti "Švejk": kahtlemata värvikas ja naljakas, aga väsitav läbi lugeda. Puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. Ma lugesin küll, aga siiski. "Novembri" stsenarist-režissöör Rainer Sarner on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.” Olen samuti nõus Lauri arvamusega
"November" nii hästi töötabki.“ Ma nõustun Rasmus Rammo väitega, et filmis oli ütlemata palju huumorit ning roppusi, kuid ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer Sarnet on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.“
"Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd kirjutanud Leelo Tungal.
12. Takka kiitmine. Kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole, te lihtsaalt kiidate kõigele takka, mis teine ütleb. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja sailitamisel hadavajalik.Hea kuulaja tombab teisi ligi, sobrad usaldavad talle oma saladusi ja tooalane edugi on kiire tulema. mittekuulata oskajad on tuutud kaaslased.Need,kes ei oska kuulata ei saa aru, miks tal ei ole kaaslasi, nad vahetavad riideid, opivad vaimukusi, kiid ei opi kuulamist. Kuulamisoskusteta inimene ei suuda margata lahenevaid probleeme.. Puudes tegude tagamaadele jouda, peate nende motteid lugema ning oletusi tegema, et taita lungad omaenese kuulamisoskuses. Kuulamine on uhteaegu nii kompliment kui enese sidumune. See on enesele voetud kohustus moista teise inimese tundeid, nende arusaamu.Kuulamine on kompliment, mis naitab ,et te hoolite teisest inimesest, tema elu ja temaga juhtuv on teile tahtis.
elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Samuti ei pidanud ta vajalikuks range piiri tõmbamist ,,kõrge" ja ,,madala" zanri vahele. Lisaks eelnevale pole tarvis kinni pidada mingeist aja- ja kohapiiranguist, sest need muudaksid näidendi kohmakaks ja kängitsetuks. Gracioso on Lope de Vega toodud püsiv tegelastüüp hispaania teatrisse. Veiderdaja, lopsakaid vanasõnu ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes kandis näidendisse huumorit ja satiiri. 3 Lope de Vega näidendit: ,,Fuenteovejuna", ,,Sevilla täht" ja ,,Rüütel Olmedost".
Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Kirjanikud: Puskin, Belinski, Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai Rimski-Korsakov (17-a.), õppis merekoolis
aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal.
Temalgi olid oma kavalused. Näiteks ühel ööl kuulis Don Quijote mingeid imelikke hääli ja tahtis seiklusesse tormata , kuid Sancho kartis. Ta köitis kavalalt oma peremehe hobuse Rocinante jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saaks. Ja nii jäigi tol õhtul seiklusesse tormamata.. Sancho õnneks. Sancho Panzaga teeb Cervantes seda, mida tegi esmakordselt oma kirjutistes Lope De Vega. Ta toob sisse Sancho Panza näol gracioso ehk naljanumbri, kes on teosesse vaimukusi ja nalja toov tegelane. Enamasti on tegemist härrasmehe (peategelase) teenriga nagu ka ,,Don Quijote" loos. Seda, et Cervantes tahtis Sancho Panza kulul nalja teha, näitab ka nimevalik- Sancho Panza nime võib tõlkida umbes ,,kõht" või ,,vats". Kas Cervantes tahtis Sancho kulul nalja teha või mitte, kindel on aga see, et kannupoiss oli väga reaalne tegelane. Samuti täiendab Sancho oluliselt romaani sümboolikat- temalt tulevad vürtsikas rahvalik keel, kõnekäänud ja vanasõnad.
kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja. Ei erista ,,madalat" komöödiat tragöödiast. Kurb seguneb lõbusaga; ülev banaalsega. · 3 vaatuseline näidend hakkab levima alates temast. · Popid olid nii intriigi- kui karakterkomöödiad; eriti veel nn mõõga ja mantli komöödiad põhinesid intriigil, tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. · Tõi püsiva tegelaskujuna gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, toob huumorit ja satiiri. · Oli nagu Shakespearegi luuletaja, seiklusrikka elukäiguga; Cervantes nimetas teda looduse imeks, pärast aga läksid tülli sest Vega tegi koostööd inkivisitsiooniga. · Osades näidendites rahvuslik ajalugu. · Tegelasteks sageli lihtinimesed; kollektiivseks kangelaseks on rahvas; rõhutab rahva loomulikku rikkumatust, võrdleb neid aadlike egoismiga. · Demokraatlikkus! 13
Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima. Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed. Populaarsed olid ka mõõga- ja mantlikomöödiad põhinesid intriigil, tegelased olid mõõka ja musta keepi kandvad ülikud. Vega tõi püsiva tegelaskujuna sisse gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes toob nalja ja satiiri näidendisse. Vega oli ka luuletaja. Tal oli kirev ja seiklusrikas elu. Cervantes nimetas Vegat looduse imeks, aga pärast läksid tülli, sest Vega tegi koostööd inkvisitsiooniga. Osas Vega näidendeis on rahvusliku ajalooga. Vega on tegelasteks valinud lihtinimesed, kollektiivne kangelane on rahvas. Vega rõhutab rahva loomulikku rikkumatust ja võrdleb lihtrahvast aadlike egoismiga. Vega pooldab demokraatiat.
kodanlase juurest, kes oli hiljuti saabunud Pariisi, et oma tütre Madeloni ja nõbu Cathose mehele panna. Noored tüdrukud olid nimelt leidnud, et armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused
nõbu Cathose mehele panna. Noored tüdrukud olid nimelt leidnud, et armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused.
annaabi.ee 
