Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad. Kamid-peeglid, peegleid hoitakse pühapaikade kõige pühamas kohas, kuhu võivad minna vaid preestrid. PÜhamud - väravad, pühamu territooriumile minnes, tuleb anda and, pesta suu ja anda palve. Sektishintod. Pühatekstid: Shinto Gobusko - "Viis shinto pühakirja". Maailmas on 6 riiki, kus usulisse kuuluvuseta elanikkond moodustab
Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed usu ja praktika aluseks. Nende usk Jumalasse oli sarnane deismile, nad uskusid ingleid, vaimolendeid, pidasid oluliseks palvetamist, usku ja häid tegusid. Nad ootasid Messia tulekut ja viimset kohtupäeva sellega seoses, variserid uskusid hinge surematust. Palju sellest, mida variserid uskusid, sobis ka algkristlastele. Jeesus oli variseride kohta öelnud: ,,Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!" (Mt 23:3). Pauluse teod, 2
Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks. Mõiste ja sõna Sõna "jumal" ja selle kognaadid on soome-ugri keeltes vähemalt 4000 aastat vanad ning tähistavad erinevaid vaimolendeid. Algselt on sõna arvatavasti tähendanud taevast. Eesti keeles on sõna "jumal" üldmõiste, mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulikku olendit. Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis on see pärisnimi, mida kasutatakse judaismis, kristluses ja islamis tunnistatava ülima olendi kohta. Jumal(ad) polüteismis Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni
On ka välimust peegeldavaid eufemisme: kõhn, kõver, must. Samuti on ka kristliku päritoluga nimetusi: pagan, vanapagan. Kuradit on kutsutud ka juudiks või mustlaseks, kuid need nimetused on samuti selgelt kristliku taustaga. Kurat kardab musta kukke, musta koera, musta kassi. Ristiusueelsele algupärale viitab kuradi hirm äikese ees. Selle taga on Skandinaavia mütoloogia teadmine, et Thor välguga ajab taga trolle, looduses elavaid vaimolendeid. See, et kurat äikest kardab, on rahvausundis väga kindlalt juurdunud. Äikese ajal tuleb aknad ja uksed kinni, kuna kurat võib vastasel juhul äikese eest tuppa põgeneda. Kurat võib end peita isegi koera kõhu alla, et tuppa inimese juurde varjule saada. Kuradi tõrjumisel on tähtis ristimärk, kuid see võib olla ka ristiusueelne komme. Leibadele tehti enne ahjupanekut peale kaitsev rist, et kurat ei tuleks ligi ega saaks süüa
evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke. Kannatus = õppimiskogemus
Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6.saj. eKr) ja hilise Avesta filosoofiaga. Selle kohaselt on olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal Ahuramazda (Ormuzd), kurjuse jõudude eesotsas Angramanju (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse; Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub leegion vaimolendeid ja deemoneid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu. Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge - tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel.
Ühiskondlik/ Rühmakeskne tulevad tagasi süütundest Ajalooline, kus uuritakse läbi ajaloo erinevaid kummitusi ja nende muutumist. Kummitused, mis ilmuvad ei ole tavaliselt eelmisest eluperioodist vaid üleeelmisest või veel varasemast perioodist. Psühholoogiline/ Kogemuspõhine Kirjeldavad hirmuseisundeis öösel unes kogetu põhjal; luupainajad või siis ka erootilised kogemused unes. Unenäod genereerivad vaimolendeid. Kogemused on reaalsed ja ka vaimolendid on reaalsed. Žanripõhine, kus tihti elatakse läbi seda mida on varem kogetud või millest on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud
!4 võimeline asju liigutama, luues endast pildi paranormaalse nuhtlusena. Poltergeist on destruktiivne, pahatahtlik ja kiuslik Kummituse visuaalseid stereotüüpe on kujundanud kirjandus. Iseloomulikuks esinemiskujuks peetakse pimeduses hajuvat inimkogu ilmutist. Kuid on ka esinenud jutustustes näiteks mõni looma- või linnukujutis, kes ei jäta jälgi endast liikudes. Traditsioonipäraselt võib eristada vähemalt kahte liiki vaimolendeid. Ühed rahutud surnud ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt piiratud ajal pärast surma ja nende rahustamiseks on võimalik kasutada tõrjemaagiat. Teistest kujuneb ehituse vaimolend, aardevalvur vms konkreetse kohaga seotud olend. Eestis on see nähtus sageli seotud vanade mõisate, losside või linnamajadega. Sagedamini võib kogeda kummituselamusi kohtades, kus on mõni inimene õnnetult surma saanud, surnuaedadel või
Alkohol on u ¨ks t~orjemaagilise toimega segusid. ¨ had riistad S~ojariistad olid sakraalt¨ahendusega, seotud ohver- Pu damistega. Ebasoovitavad vaimolendid hoiti riistadest eemal t~orje- maagiliste kaunistuste ning rituaalidega. 171 149 Trepp jumalani Teatud kohad looduses, kus seestumine aset leidis, sageli n~olvakud, j¨arsakud. Vaimolendeid laskusid sellistes kohtades inimesteni, ilmutasid endid. 181 Pu ¨ had ehitised Riituste kohad, seotud kindla reeglistiku ja tabu- 104 126 dega. Laps Laps kui pere j¨atkaja, keda tuli kaitsta ning esivanemate 114 117 157
Mustvee maantee ääres, Tamme-Lauri tamm Urvastes ja paljud teised. Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim, metsahoidja, viljavaim, vetevana, koldehaldjas; taevaseks jumaluseks oli ilmajumalus või piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja
rahvapärimuses märksa suurem kui muude loomarühmade puhul. Kalastusmaagia oli suunatud soovile võimalikult head saaki saada. Informatsiooni kalade kohta võib tinglikult jagada kolmeks: 1) loodusvaatlusel ja kogemusel põhinevad üldistused, pragmaatiline teave kalaliigi bioloogia ning püügi kohta, mitmesugused ended ja maagiavõtted edu tagamiseks elatise hankimisel; 2) keskendub kala omadustele ning etioloogiale ehk tekke- ja seletusmuistendile; 3) kalades nähakse veteriigi vaimolendeid, keda kehastavad mõnede röövkalaliikide kogukad esindajad, nagu hai, haug, säga, tursk jts69. Laev on turvalisuse, aga ka otsingu ja teistesse vormidesse siirdumise sümbol. Laeva sümboolika on ammusest ajast kajastunud eelkristlikus põhjagermaanlaste ja soome-ugri rahvaste (soomlaste) matmiskombestikus, kui sooritati nn paatmatuseid70. Slaavlastel oli käesolev komme levinud vähem, peamiselt idas, mistõttu paljud teadlased oletavad, et komme oli võetud germaanlastelt või soomlastelt
koltasaamid, kes elavad Soomes ja Norras. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on misjonärid püüdnud Koola poolsaare saamide seas levitada nii õigeusku kui luterlust. Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning jahipidamisse ja kalapüüki suhtuti austavamalt kui muudesse tegevustesse. 83 Vanimad saami loodususundi ja püügikultuuri mälestusmärgid on kaljujoonised, mida saamide asualadelt on leitud tuhandeid
annaabi.ee 
