Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaikus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vaikus
Vaikus. Vaikus on esimene samm ilusama elu suunas. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kedagi kritiseerida. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kellelegi midagi halvasti öelda, Ja vaiksul sel hetkel, elu tundub jällekord nii mõtetu. Vaikus, sest inimesed mõistavad oma kõrges vanuses tagasi vaadatuna, kuidas vaikus õigetel hetkedel lubas meil paremaid valikuid teha ning ilusamaid mälestusi kujundada.
On harjumuspäraseks saamas, et võitleme vaikuse eest väljaspool meid endid . Samas tõdeme, et niisuguseks nagu oleme, muudame ka ümbritseva elu. Hoolega vaadates näeme oma rahutult kiirustavat mina oma ajastu peeglis. Vahel tundub, et vaikiva hingelaadiga inimene ei sobi meie tõtlikku maailma. Ent samas vajame enda kõrvale neid, kes suudavad mööduva üle järele mõelda, oma mõtteid ja tundeid korrastada , iseenesega kohtuda ja tõe poole püüelda.
Vaikimisvõimetuks muutumine on kaotus, nagu kaotus mistahes väärtusest ilmajäämine. Vaikimisvõimeline inimene soovib saada aru elust ja sellega kaasnevast tegelikkusest. Oma valikutes lähtub ta alati sellest, mis on õige. Vaikuse rikkuseks on see, et seda ei saa kunagi inimeselt ära röövida, ta on päriselt inimese oma.
Vaikusest on raske rääkida, sest sõnad lõhuvad vaikuse. Aga vaikusest peaks rääkima, et ära tunda vaikust , osata teda leida, hoida ja hinnata.
Vaikus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Geili Pärn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Artur Alliksaar
37
rtf

Artur Alliksaar

Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi. Su tundeid mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin kui mäestik, kus ükski jalg ei astu. Just siis, kui kõige heledamalt särad, tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu. 6. Kui lahkud, jäta küünal põlema. Võib-olla veel kord naased majja sesse, kui öö on pime, uinunud on maa ja vaikus väriseb su sammudesse, ja nõnda õudselt õõnsaks jäänud sa kui pühakoda, kus ei peeta messe, ning iga uue rajakäänuga uut vaeva immitseb su südamesse. Kui kaua kõrbes kõndind omaette näed karavane, palme, minarette, tead, et su meeli võrgutab miraazh. Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas. ("Päikesepillaja") 7. Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks. Selle saatsid Sa, jumal, ise,

Poeetika
Robert Bolton-Igapäevase oskused
48
pdf

Robert Bolton "Igapäevase oskused"

ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu kui kõrvale, pigem dikteerib vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma olukorda uurida. «See armastusest sündinud vaikus ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. See enesesuhtluse positiivne valdus. Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust, nii on vaikus ka see, mis laseb meil kuulda südamelööke» (H. Luccock). Suhtlemispausi ajal teeb hea kuulaja järgmist: 1) Paneb teist tähele. 2) Jälgib teist. 3) Mõtleb selle peale, millest tiene räägib. 5 Neli peegeldava kuulamise oskust

Psühholoogia
Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte
32
docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

mõelda. Tänapäeval on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle ­ nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda. 7)Koosolemise koht- inimeste kohtumispaik suhtlemiseks

Pedagoogika
Kultuuridevaheline kommunikatsioon
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Nt. Müller-Jacquier ja Whitener (2001) vaatlevad: - Kõneakte - Tähendusi - Suhtlemiskonventsioone - Teemasid - Registrit - Mitteverbaalset suhtlemist Annab paindlikuma uurimisvahendi. Kultuuridevahelises suhtlemises ei ole lihtsaid ja universaalseid retsepte. Vaikus Vaikust on peetud kõige prototüüpsemaks kommunikatsioonivormiks: igasugune kommunikatsioon on mitmemõtteline, vaikus on kõige mitmemõttelisem/mitmeti tõlgendatav. Vaikus võib olla hea tähendusega (nt. lähedaste inimeste vahel, suure D väärtusega kultuuride puhul). Vaikus olla halva tähendusega (nt. pausid ülekuulamistel). Võib tähendada nõustumist, kahtlust, tõrjumist jne. Vaikuse mulje võivad tekitada pikemad loomulikud pausid nn kõnevoorude (turns) vahel: A: "......" ­ 1. kõnevoor B: "......" ­ 2. kõnevoor

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
Lapse arusaam surmast
12
docx

Lapse arusaam surmast

Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi

Sotsiaalteadused
Mõtteterad aforismid
16
doc

Mõtteterad/aforismid

Sõprus on tähtede paraad kahele. Sõprus on kõige tugevam ja kõige hapram asi maailmas. Sõprus ei tähenda alati üksmeelt, vaid erimeelsustest huumori ja taktitundega rääkimist. Sõprus on mäng, kus pole tähtis võit, vaid osavõtt. Sõprus annab meile vabaduse valida hetki, mil tahame olla üksi. Sõprus on ainus mäng, kus peaauhinna võidavad need, kellel on kõige rohkem kaotada. Sõprus on see, kui mõistame teisi ja oleme ise mõistetavad. Sõprus on vaikus enne, pärast ja keset tormi. Sõprus on nagu soe vihm või nagu jahutav tuuleõhk. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas sa oled siis, kui keegi sind ei näe. Teisi naerma panna ei ole kuigi raske kunst, kui on ükskõik, kas naerdakse meie nalja või meid endid. Õnn on kui tänavapoiss, kes korra naeratab ja seejärel kaob. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled.

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Kultuuride vahelised erinevused
15
docx

Kultuuride vahelised erinevused

Erinevad keeled on aluseks erinevatele kogemustele ja meie ei saa sinna suurt midagi parata. Üks kindel väljapääs on õppida rohkem võõrkeeli. Vaikimist võib samuti tõlgendada mitut moodi. Ameerika, saksa, prantsuse esindajate puhul võib pidada vaikivat reaktsiooni negatiivseks märgiks. Nende maades on vestlejatevaheline protsess kahepoolne, partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle katkestas. Inglismaal või Saksamaal kestab vahepealne vaikus 2­3 sekundit, Kreekas veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Teisest küljest ei leia Ida-Aasia ,,kuulavad kultuurid", et vaikusel vastusena midagi viga oleks. ,,Need, kes teavad, ei räägi, need, kes räägivad, ei tea," ütleb iidne hiina vanasõna. Näiteks on Jaapanis ja Soomes vaikus üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, ja vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased.

Suhtlemisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun