kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus. Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, on kaebaja kaasaaitamiskohustust rikkunud. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on antud juhul väga oluline nende kahe menetluse eripärade poolest ja ka selle poolest, et
Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M
niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid kirjatöid tõsiselt peaasi, et kirjanik aeg-ajalt ,,häält tegi", mis tähendas, et teda pole veel kinni pandud. Kirjanduslikule vaikimisele ei vaadatud hea pilguga, mõne autori puhul tõlgendati seda lausa sihiliku nõukogudevastase ettevõtmisena ning heideti Kirjanike Liidust välja. Ekslik on arusaam, nagu poleks Oskar Luts viimastel eluaastatel midagi pikemat kirjutanud. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud viis teost, mis kõik on jäänud peamiselt ideoloogilistel põhjustel ilmumata. Küll aga ilmusid mitmed tõlkeraamatud, samuti tõlkis ja redigeeris ta näidendeid teatri jaoks. Oskar Luts suri 23
1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid kirjatöid tõsiselt peaasi, et kirjanik aeg-ajalt ,,häält tegi", mis tähendas, et teda pole veel kinni pandud. Kirjanduslikule vaikimisele ei vaadatud hea pilguga, mõne autori puhul tõlgendati seda lausa sihiliku nõukogudevastase ettevõtmisena ning heideti Kirjanike Liidust välja. Ekslik on arusaam, nagu poleks Oskar Luts viimastel eluaastatel midagi pikemat kirjutanud. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud viis teost, mis kõik on jäänud peamiselt ideoloogilistel põhjustel ilmumata. Küll aga ilmusid mitmed tõlkeraamatud, samuti tõlkis ja redigeeris ta näidendeid teatri jaoks. Oskar Luts suri 23
1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid kirjatöid tõsiselt peaasi, et kirjanik aeg-ajalt ,,häält tegi", mis tähendas, et teda pole veel kinni pandud. Kirjanduslikule vaikimisele ei vaadatud hea pilguga, mõne autori puhul tõlgendati seda lausa sihiliku nõukogudevastase ettevõtmisena ning heideti Kirjanike Liidust välja. Ekslik on arusaam, nagu poleks Oskar Luts viimastel eluaastatel midagi pikemat kirjutanud. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud viis teost, mis kõik on jäänud peamiselt ideoloogilistel põhjustel ilmumata. Küll aga ilmusid mitmed tõlkeraamatud, samuti tõlkis ja redigeeris ta näidendeid teatri jaoks.
isikuna, kellega kavatsetakse võrdsesse dialoogi astuda. Teine samm: kuulake, kuni kogete teist poolt. Konflikti ajal, kui tunded on tugevad, kiputaks kergesti üksteist vääriti mõistma. Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ettepanekute või ideede sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. See tähendab, et tuleb näha asju, millest tema räägib, tema vaatenurgast. Keskenduda tuleb tunnete peegeldamisele ja vaikimisele, et teine saaks teie öeldud sõnade üle järgi mõelda. Kolmas samm: sõnastage oma vaated, tunded ja vajadused. Kui teise inimese suhtes on lugupeetav oldud ja antud mõista, et saadakse temast aru, siis on vajalik anda enda mõtet teisele edasi: 1. Esiteks sõnastage lühidalt oma seisukoht. 2. Vältige laetuid sõnu, näiteks sõnada pingelisel momendil üllatunult: ,,Mu jumal!" 3. Öelge, mida mõtlete ja mõelge, mida ütlete. Olulist informatsioon ei tuleks varjata. 4
2. Mungad tähtsal kohal. Tavaliselt üks poeg perekonnast on munk. Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega tegeleda tulevad kloostrisse palverännakule, et ammutada seda energiat valmiskujul. ZEN- budism Zen meetod on rajatud vaikimisele, vaimsele keskendumisele, meditatsioonile. Eesmärgiks on saavutada meelerahu. Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama. See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi Ida-Aasia etnilised religioonid TAOISM (hiina) KONFUTSIANISM (hiina) SINTOISM (jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval 1
ei avaldata; vaid kaudse tahteavalduse puhul teeb isik oma tahteavalduse asemel hoopis mingi konkreetse teo. Neid tegusid nimetatakse konglutentseteks tgudeks. Ja see tegu peab olema selline, millest saab teine isik järeldada eksimatult seda, et tahteavaldajal tõepoolest on tahe luua õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus saavad tahte väljendusena olla vaid teatud tingimustel. Ja seda siis, kui.. 1) seadus annab vaikimisele sellise tähenduse 2) kui pooled on kokku leppinud, et vaikimisel või tegevusetusel on selline õiguslik tähendus 3) kui poolte vahel on välja kujunenud selline praktika. Loomulik on see et vaikimist ja tegevusetust saame kasutada vaid vastusena tehtud ettepanekule. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, milledel on sõnade tähendus. Et tehing oleks kehtiv,
Kui aktsept väljendus tegevuse kaudu, siis peetakse ofert vastuvõetaks ja leping sõlmituks, kui ofetant sellest tegevusest etada saab. Võs pg 9 lg 2 Kui aktseptant tegutsema hakkab, siis saab konkludentse väljendusega lepingu sõlmituks pidada. 3) Tegevusetus e vaikimine. Reeglina ei ole aktsept. Vaikimist loetakse aktseptiks ainult siis, kui see tuleneb seadusest, tavast või pooltevahelisest kokkuleppest. Seaduses antakse vaikimisele aktsepti tähendus nt Võs 20 lg 3. 7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, ilma mingite muudatustega. Aktseptiga ei anta täiendavat sisu sellele lepingule. Aga kui aktseptant tahab lepingut sõlmida, aga talle need tingimused päris ei sobi, siis võib ta lepingutingimusi muuta aga siis on see UUS OFERT. Muudatustega aktsept on uud ofert ja siis vahetavad osapoole kohad. Tähtis erand: VõS § 21. Muudatustega nõustumus
sõlmituks, kui ofetant sellest tegevusest etada saab. Võs pg 9 lg 2 Kui aktseptant tegutsema hakkab, siis saab konkludentse väljendusega lepingu sõlmituks pidada. 3) Tegevusetus e vaikimine. Reeglina ei ole aktsept. Vaikimist loetakse aktseptiks ainult siis, kui see tuleneb seadusest, tavast või pooltevahelisest kokkuleppest. Seaduses antakse vaikimisele aktsepti tähendus nt Võs 20 lg 3. 7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, ilma mingite muudatustega. Aktseptiga ei anta täiendavat sisu sellele lepingule. Aga kui aktseptant tahab lepingut sõlmida, aga talle need tingimused päris ei sobi, siis võib ta lepingutingimusi muuta aga siis on see UUS OFERT. Muudatustega aktsept on uud ofert ja siis vahetavad osapoole kohad.
teha. Heastamise teade peab sisaldama informatsiooni, mis võimaldab kahjustatud poolel mõistlikult otsustada, kas heastamisest keeldumine on konkreetsetel asjaoludel õigustatud või mitte. Teade (nagu igasugune tahteavaldus) kehtib ainult tingimusel, et see on edastatud viisil, mida võib kahjustatud pool antud asjaoludel mõistlikult eeldada ja kui see on kahjustatud poole poolt kätte saadud. Oluline on teate edastamise viis põhjusel, et võlaõigusseadus annab kahjustatud poole vaikimisele heastamisega nõusoleku tähenduse (VÕS § 107 lg 2). Vastavalt VÕS § 107 lg-le 1 võib kohustust rikkunud pool pakkuda heastamist ainult tingimusel, et: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik (VÕS § 107 lg 1 p 1) ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi (VÕS § 107 lg 1 p 2) ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda (VÕS § 107 lg 1 p 3).
teha. Heastamise teade peab sisaldama informatsiooni, mis võimaldab kahjustatud poolel mõistlikult otsustada, kas heastamisest keeldumine on konkreetsetel asjaoludel õigustatud või mitte. Teade (nagu igasugune tahteavaldus) kehtib ainult tingimusel, et see on edastatud viisil, mida võib kahjustatud pool antud asjaoludel mõistlikult eeldada ja kui see on kahjustatud poole poolt kätte saadud. Oluline on teate edastamise viis põhjusel, et võlaõigusseadus annab kahjustatud poole vaikimisele heastamisega nõusoleku tähenduse (VÕS § 107 lg 2). Vastavalt VÕS § 107 lg-le 1 võib kohustust rikkunud pool pakkuda heastamist ainult tingimusel, et: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik (VÕS § 107 lg 1 p 1) ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi (VÕS § 107 lg 1 p 2) ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda (VÕS § 107 lg 1 p 3).
Kui pärimisele kutsutud 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; isik pärandi vastuvõtmiseks tahet ei avalda, kaotab ta õigused pärandile. Pärandi vastuvõtt võib 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. toimuda nii tahteavalduse väljendamisega, kaudse tahteavalduse ehk tegudega (nn konkludentne ehk faktidel põhinev). 1997.a. kehtinud PärS andis ka vaikimisele pärandi vastuvõtu tähenduse. Nimelt Pärandvara hoiumeetmetena on § 110 lõikes 2 nimetatud: sätestas § 117 lg 2: Pärija, kes pärandvara valdab, kasutab või käsutab, võib pärandist loobuda, 1) pärandvara valitsemise korraldamine; esitades pärandist loobumise avalduse käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal. § 118 sätestab 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine.
järelduste tegemises. d) Võrdluse viga (apples and oranges või false analogy) seisneb võrreldamatute asjade võrdlemises või sarnasuse põhjal ennatlikus järeldamises, et kui kaks objekti on mingis mõttes sarnased, siis on neis sarnane ka kõnealune omadus. e) Argumentum ex silentio (ehk argumentum e silentio ehk argumentum a silentio) on vigane argumenteerimisvõte, mis viitab vaikimisele kui infoallikale. f) Pooltõde (selective evidence) on vigane argumenteerimisvõte, mille puhul esitatakse ainult need faktid ja asjaolud, mis toetavad väitleja seisukohti ning jäetakse välja toomata asjaolud, mis võivad ta seisukohad ümber lükata. g) Kallutatud küsimus (slanting the question) seisneb küsimuse sõnastamises kujul, mis suurendab küsijale sobiva vastuse saamise tõenäosust. 6
annaabi.ee 
