seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri- mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3
ja portreed. maastik, pildid kunstnikku elu, kabareed, lõbustusasutused jne külad, talud ümbritsevatest lihtsatest Reklaamplakatid. asjadest. Kompositsioon Vaikelud Harmooniline, palju Autoportree, portree, liikuv sümboleid graafika jne Ruumilisus Tasapindne Tasapindne ruumiline Ruumiline Vorm Püüdes kõike (nt. Lihtsustatud, ümarad Maalipealne nagu liiguks. Inimeste kujutamine inetute ja labastena.
Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter
Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913) Erich Heckel, "Maastik Dresdeni lähedal" (1910) Karl Schmidt Rotluff (1884- 1976) Kindla objektiga seostamata tugevad värvid, nurklikud vormid Karl Schmidt-Rotluff, "Tüdruk peegli ees" (1915) Emil Nolde (1864-1956) Rühmituse liige vaid pool aastat, ei võtnud üle nende suurlinnateemat Lisaks maalile viljeles ka puulõiget ja akvarelli Maastikud ja vaikelud, ka usulised motiivid Emil Nolde "Püha õhtusöömaaeg" (1909) Emil Nolde, "Prohvet", 1912 Emil Nolde, "Ristilöömine" (1912) Emil Nolde, "Tantsijad küünaldega" (1912) Emil Nolde, "Kaotatud paradiis" (1919) Otto Dix (1891-1967) Saksa maalikunstnik ja graafik Õppinud dekoraatoriks, hiljem Dresdenis maalikunsti Kuni 1927 Dresdeni Kunstiakadeemia professor Mõjutatud ekspressionismist ja dadaismist Sõja- ja ühiskonnakriitiline kunst Verism Otto Dix
Vaikelu eelkäijad ja õitseng Sven Puusepp Dita Donatella Henriette Kadak 102 • Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. • Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud. • Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas. POMPEII JA HERCULANEUM • 50 a. eKr - 79 a. pKr
poliitilisi änge. "XX sajandi grimasse", 1965. "Teejoomine", 1962. "Kuupaistel", 1963. "Enne plahvatust", 1965. Loomingu pööre Peamine Olav Marani muutumise põhjus oli pöördumine religiooni poole, mis toimus 1968. aastal. Viimase 40 aasta jooksul on ta maalinud vaid vaikelusid. Juba veidi varem ilmusid intiimsed loodusvaated, kuigi veel poolabstraktses käsitluses. Edasi tulid vaikelud, kust tasapisi kadusid värvimodelleeringud ning jäi traditsiooniline vormi kujutamine valguse ja varjuga. Marani varaseimate vaikelude hulka kuulub 1960. aastaga dateeritud ,,Vaikelu punase raamatuga" kollasel foonil on pisut naivistlikult kujutatud nooruslikult epateeriv
põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE Järelekspressionism – DIX, Grosz Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini KUBISM 1907-1925, Pariis Cezanne’i retronäitus Sügissalongis 1907 Cezanne’i töid peetakse kubismi lähtekohaks Mõju avaldas ka neegerskulptuuride näitus ISELOOMUSTAB: o Portreed, vaikelud, hooned jne o Väljendusvahendid: kleepimine, pinnad, jooned, hele-tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineerimine o Värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tunmid, tumedad o Tugev geometriseerimine o Simultanism – eseme näitamine mitmest küljest korraga Keraamikas: muudeti tavalised asjad nt kannud erilisteks – uued, ebatraditsioonilised kujud. JAGUNEB:
aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem ja kirkam Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis. Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire. 3 Tegeledes paljude erinevate materjalidega, jäi Adamson-Eric ka tarbekunstnikuna
Maalid ei olnud enam nagu aknad, vaid turuplatsid, kus võis kõike juhutuda. Skulptuur pidi olema avatud ja läbipaistev, mitte enam ruumiline tahke objekt. Kunsti tegemiseks võis kasutada mis tahes matrejali, kui tahes hädist või igapäevast. Kubistide silmis oli kunst pigem kumulatiivne kogemus kui paljas käimine. Rajajad Likkumise rajajaks olid Picasso ja Braque. Nende varased kubistlikud teosed olid kõik väiksesmõõtmelised ja tavapärastel teemadel-vaikelud, maastikud, inimkujud.Suureks uuenduseks olid killustatud ja lõhkiraiutud vormide kasutamine, mis tekitas valesti kokku pandud mosaiikpildi efekti. 196010-1911 valminud tõid tuntakse ,,analüütilisekubismi" nime all;lõuendil kasutati ühte värvi. Pärast 1912 valminud töödes kisati maalidele üht-teist paberikorvide sisust- seda arengut ,,sünteetilise kubismina". Kunstnikud Pablo Picasso 1881-1973 Üks 20.sajandi suurimaid maailikunstnikke on hispaanlane Pablo Picasso
9. Millised maalid näitavad, et nii Rubens kui ka Rembrandt armastasid oma naisi väga! Lisa pildid dokumenti! Rembrandt ,,Saskia nelgiga" Rubens ,,Susanne Fourment" 10. Palju lilled meie lillepoest on pärit Hollandist, mida said teada selle perioodi lillelmaalidest, millised need olid, kirjelda Tuntuim hollandi maalikunstnik, kes pühendus lillemaalidele, oli Jan Brueghel (1568- 1625), Pieter Brueghel vanema poeg. Lillemaalid olid vaikelud ehk natüürmordid. Kesksel kohal maalil olid lilled, maalid olid värvilised. 11. Kes oli Hipsaania kulsaim maalikunstnik ?Mida kujutab ta oma maalidel ,,Õuedaamid" ja niks ütles paavst kunstnikule nähes oma portree, ,,sa maalisid mu liiga saranase"-,,Paavst Innocentius X" Diego Velazquez. ,,Õuedaamid" on pilt, mis lubab vaatajal heita pilgu kulisside taha, näha, kuidas kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel.
figuuri loomulikku vormi. Piltidel on korraga nähtavad nii eest, kui ka tagant vaade. Figuurid jäävad seotuks loomuliku välimusega. Picasso reageeris Prantsusmaa okupeerimisele, näitusekeelule ja materiaalsetele ning psühholoogilistele hädadele naisportreede, ebaharilike loomapiltide ja vaikelu seeriatega. Kummalised ebaharmoonilised vormid, kitsad ruumid ja üksteist õgivad loomad muutusid vägivalla ja agressiivsuse sümboliteks. Sünged väheste hädatarvilike asjadega sisustatud vaikelud näitavad külmust ja üksindust, mis Picassot nüüd valdasid. 9 Tööd: "Nuttev naine" (1937, lisa 6), "Mees tallega" (1943) pronks, "Juukseid kammiv naine" (1940), "Kollane kampsun" (1939), "Lindu murdev kass" (1939), "Ateljeeaken" (1943), "Hommikuserenaad" (1942). Sõjajärgne aeg 1946-1954. Pärast sõda sai Picassost väga tuntud avaliku elu tegelane. Picasso selleaegsed
vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand).
vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand).
kättevõidetud iseseisvuse ja seninägematu jõukuse üle. Suunatud materiaalse poole, Madalmaades hinnati ka asjade oskuslikku ja natuuritruud edasiandmist. Kirik ja aadel mängisid väikest osa maalide tellijatena. Hollandi ühiskonna struktuur kujundas suurel määral kunste ning maalijad kohandasid end keskklassi huvide järgi. Tekkisid uued maaližanrid: maastikud ja vaikelud ja olustikupildid muutusid iseseisvateks teemadeks. Maastikumaalides kujutati maa viljakust, natüürmortidel väärtuslikke esemeid, kodused interjöörid kujutasid omaniku jõukust ja kaubandussidemeid. Kaubavahetust võimaldas pidada Hollandi laevastik ning seetõttu omandas erilise tähtsuse meremaal. Enamik kunstnikke keskendus ühele žanrile ja tihti isegi kitsale teemale.
Neid korraöldati nii populaaretel "Nooruse" ajakirja suvapäevadel, kui näiteks Pirita rannal. Keskkonna kujundajate proffessiooni esinjdajate meeleline aktiivsus tõi kaasa lisadimensiooni, mille mõju näeme otseselt ka tänases päevas- 70ndatel saavutasid paljud SOUPi tegelased läbimurde ühiskonna raamides laiemalt. Ando Keskküla liikumise ideoloogina tõi maalikunsti tehnoloogilisi uuendusi näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis. Masinaajastu prohvetina otsis ta süsteemi ja uuris minimalismi olemust. Ludmilla Siim panustas 70ndate alguses suureformaadiliste uzeelt ja koloriidilt uudse lähenemisega maaliseeria. Sirje Runge jäi sel perioodil kindlaks abtraktsele stiilile
ja klaaspokaalid. Sageli s�mboliseerisid sellised objektid rikkust ja k�llust, luues maalile t�elise pidus��gi meeleolu. Teosel on j�lgitav meistri isikup�rane stiil. Tema vaikelude t��pilisteks erisusteks on pehme diagonaalvalgus, kujutatava selgelt esitatud plastilised vormid kivini�i taustal ja pleekinud kuid ergavad v�rvid. Viinamarjav��te, mis kroonina kompositsiooni �mbritsevad, v�ib pidada autori signatuurmotiiviks. Vaikelud hommikueinete (v�i suupistete) teemal annavad kunstiloolastele inspireerivat ainest nende s�gavamal lahtim�testamisel. M�neti on need nagu s�natud lood, mille s�mboolika ajendas tollast inimest vaikuses m�tisklema ja oma v��rtustes korda looma. Laurens Craeni nat��rmordi mitmed motiivid on t�lgendatavad kristliku �petuse ideoloogia valguses. Vein ja leib on osaduseks armulaua sakramendist, viidates alandlikule t�nulikkusele
annaabi.ee 
