10. Kuidas klassifitseeritakse emulsioone? Milliseid aineid kasutatakse emulsioonide stabiliseerimisel? 11. Mida nimetatakse hüdrofiilseks-lipofiilseks tasakaaluks (HLT)? Mida iseloomustab HLT arv? Seda tasakaalu iseloomustatakse suhtarvuga: Polaarse rühma hüdrofiilsed omadused Süsivesinikradikaali lipofiilsed omadused See suhe iseloomustab omaduste domineerimist: kumba rühma kas hüdrofiilse või hüdrofoobse (lipofiilse) rühma omadused on ülekaalus. 12. Milles seisneb vahtude stabiliseerimise eripära? Milliseid aineid kasutatakse vahtude tekitamiseks? Vahtudeks nimetatakse dispersseid süsteeme, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispersseks faasiks aga gaas (süsteem g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et dispersse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna rumala Vv. 13. Milliseid süsteeme nimetatakse suspensioonideks? Milles seisneb suspensioonide stabiliseerimise eripära?
lennukitööstuse detaile, paate, vanne, basseine, kohvreid, kärukatteid, lumelaudasid jms). Neist toodetake veel ka kõrgläikega värve (autovärvid, muusikariistade värvid ja lakk-katted jms), immutatakse puitu ilmastikukindluse andmiseks jms. · Ristseotud polüuretaanid Ristseotud polüuretaane toodetakse sarnaselt eelnevalt kirjeldatud termoplastsete polüuretaanidega. Termoreaktiivsed polüureaanid on reeglina kasutusel peamiselt pehmete või kõvade vahtude tootmiseks (olenevalt ristsidumisastmest). Pehmeid vahtusid toodetakse polstrite (istmepolstrid, diivanid, toolid, jms), mänguasjade, patjade, pesukäsnade jms valmistamiseks (tuntud samuti kui kõik teised elastsed vahud nimega ,,poroloon"). Tihedamat ja jäigemat PUR vahtu kasutatakse soojusisolatsiooniks, löögisummutin (näiteks kiivrite voodrid, pakendid), komposiitmaterjalide jäikuse andmiseks vahekihina. Jäikasid vahtusid kasutatakse jäikade, ent kergete konstruktsioonimaterjalide
Vahud ja sambukid Valmistamise tehnoloogia järgi võib vahud liigitada: · Toorvahud · Keedetud vahud Vahud serveeritakse vahetult peale valmistamist temperatuuril 10-14 ´C. Toorvahtusid valmistatakse puuviljade ja marjade püreedest, rõõsast koorest, kohupiimast. Igale sööjale arvestatakse 50-100g toorvahtu. Keedetud vahtusid valmistatakse vee ja puuvilja- või marjamahla segust ning mannast, odra- või rukkijahust, ka rukkileivast. Keedetud vahtude maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, kaneeli, piparmündi-, melissi-, aniisiürti. Sambukid valmistatakse puuviljade ja marjade püreest või kastmetest ja munavalgest. Sambukite lisanditeks sobivad magusad kastmed, rõõsk koor, rõstitud põhklid ja mandlid, kondiitritooted. Suffleed Suffleed on õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna
Emulgeerivad ja kilesid moodustavad omadused Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 6) Ghatti-kumm On vees lahustuv kuni 90% ulatuses 7) Tragant-kumm Suur viskoossus, mis on sõltuv nihkekiiruse gradiendist Kasutatakse paksendaja ja stabiliseerijana 8) Karaya kumm Vees lahustumatu Resistentne ensüümidele ja mikroorganismidele Paisub isegi külmas vees Kasutatakse veesidujana, valgu-vahtude stabiliseerijana ja paksendaja 9) Guaraan kumm Moodustab kõrge viskoossusega lahuseid Kasutakase paksendaja ja stabiliseerijana 10) Jaanikaunapuu kumm Viskoossus ei ole nii kõrge kui guaraankummil Kasutatakse paksendajana, stabiliseerijana ja sidujana Parandab taigna veesidumisvõimet 11) Tamarindi jahu Moodustab stabiilseid geele laias pH vahemikus Sobilik asendaja pektiinile 12) Arabinogalaktaan lehisest
*kõrgkontsentreeritud- üle 74% kolloidosakesed. Emugulaatorid emulsioonide stabilisaatorid. On pindaktiivsed ained üldiselt. Pindaktiivne osake on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud. Hüdrofiilne osake seostub veega emulsioonis (või muus lahuses) ning hüdrofoobne osa mõne muu ainega. On pesupulbrites näiteks aitavad plekke eemaldada. Vahud gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained. Vahtude kasutusalad: *maakide rikastamine *vahtkustutid Aerosoolid dispersioonikeskkonnaks on õhk, kolloidosakesteks on tolm, sudu jm. Tolmust vabanemiseks kasutatakse tsükloneid ja elektrilisi filtreid. Keskkonnaks on õhk.tolm on tekkinud suuremate osakeste peenestamisel kolloidsesse suurusjärku. Teine võimalus: kondenseerumine Suits+udu=sudu *termofroees- osakeste liikumine temperatuuri gradiendi tõttu *fotofroees- osakeste ebaühtlane liikumine,soojenemine valguse toimel
väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatud järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite
FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub valgusallika suunas. Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni
Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest,
rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse. Ag + läheduses on NO3- ioonid tugevasti vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks dc/dx*RT/BcN A . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra- seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui RT/BNa=kT/B.
5) elektrolüütide lisamine, elektroforees6) emulgaatori asendamine teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator.Inimorganism saab omastada rasvu, mis on emulgeeritud olekus. Sellisteks rasvadeks on piim, koor,või. Need rasvad, mis pole emulgeeritud (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk-konnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni
Ravimite valmistamisel kasutatakse seespidiste ravimite puhul emulsioone õ/v, välispidiste ravimite puhul v/õ emulsioone, kuna vesi ja selles lahustunud preparaadid ei läbi nahka. Parema kaubandusliku väljanägemise ja säilimise huvides pritsitakse puu- ja juurviljad emulsioonidega üle. Enne söömist tuleb koorida! 29. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid Vahud: on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni
Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest,
Piim või piimatooted segatakse suhkru ja maitseainetega ja soojendatakse segades, kuni suhkur on lahustunud. Lisatakse ettevalmistatud tarrendaine ja pannakse kas serveerimisnõudesse või külma veega niisutatud vormidesse tarduma. 20. Kuidas valmistatakse kihilisi tarretisi? Tehakse erinevaid tarretised, valatakse esimene kiht, lastakse ära tarduda ja pannakse järgmine kiht jne. 21. Kuidas valmistatakse puuvilja- ja marjavahtusid? Puuviljade ja marjade püreedest vahtude valmistamiseks eraldatakse munavalged rebudest ja vahustatakse suhkruga tugevaks vahuks, lisades püree ja maitseained(vanilli, kaneeli) 22. Kuidas valmistatakse kohupiimavahtusi? Kohupiim peenestatakse. Sellele lisatakse suhkur ja maitseained, piim või rõõska koort ja segatakse hästi läbi. 23. Kuidas valmistatakse keedetud vahtusi? Kuumutatakse vee ja mahla segu keemiseni, lisatakse suhkur ja maitseained ning pidevalt segades manna või jahu ning keedetakse nende paisumiseni
adsorbeeruda erütrotsüütidel, tõrjudes sealt välja juba olemasolevad ioonid, mille tulemusena summaarne laeng väheneb. Selletõttu kiireneb erütrotsüütide settimine ja arst ütleb et vere analüüsis on veresete suur. Parema kaubandusliku väljanägemise ja säilimise huvides pritsitakse puu- ja juurviljad emulsioonidega üle. 31. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v) . Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni
kalasuppides - igale portsjonile arvestatakse 50-70 grammi kalaliha, kalarisotodes - igale portsjonile arvestatakse 70-100 grammi kalaliha, kalasalatites – igale portsjonile arvestatakse 30-70 grammi kalaliha, kalatarrendites - igale portsjonile arvestatakse 30-100 grammi kalaliha. Tervena keedetud kalad kuuluvad eriti pidulike roogade hulka. Nende väljanägemisele pööratakse suurt tähelepanu. Näiteks töödeldakse kala pind tarrendainega ning kaunistatakse pritsitud vahtude, sidruni, sinepiseemnete või muuga. Marinaad kallatakse kaladele alati külmana. Kalade praadimine. Kalu võib praadida tervelt või portsjontükkidena väheses rasvas, tervelt või portsjontükkidena fritüüris. Kalu võib ka röstida või küpsetada praeahjus. Väikesi kalu praetakse tervena. Suuremaid kalu võib praadida portsjontükkidena, fileetükkidena, tervete 158 fileedena.
annaabi.ee 
