TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........
Koolituskursused Täiendatud seadused Karistused Eestis Altkäemaksu andmine Karistusseadustik (KarS) 298 1-5 aastat vangistust (kui korduvalt, siis 2-10 aastat); juriidilisele isikule rahaline karistus[1] (kui korduvalt, siis rahaline karistus või sundlõpetamine) Korruptiivsest teost teatamata jätmine KVS §264 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni Kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmine KarS 325 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni, või arest; (kui vähemalt teist korda, kinnipidamiskoha ametniku poolt, kui üleandmise esemeks oli raha või alkohol - rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus) Jälgimikaamerad Justiitsministeerium kinnitab, et kõige enam on inimestelt nõutud altkäemaksu tehnoülevaatusele minnes. Uuel aastal jõustuva liiklusseadusega pannakse tehnoülevaatuspunktidesse
üksnes kohtuotsusega . 3. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabadusevõtmisest oma lähedastele . Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida Kaitsja ja kohtuda temaga. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48 tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas viisil ja keeles . 3. Täida lüngad. Tugine Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 22 (süütuse presumptsioon). Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15)
Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega
kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus 2. Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas vahistamise põhjused ja kõik tema vastu keeles ja viisil. esitatud süüdistused. Artikkel 11
võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 9 § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
12. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? 13. Kas inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine on riigi kohustus või on see lihtsalt soovituslik? 14. Kuhu on õigus pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral? 15. Kas igaühel on õigus elule? 16. Kas oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust? 17. Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule? 18. Kas kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamata võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga? 19. Millal on isik kuriteos süüdi? 20. Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama? 21. Kas inimest tohib teist korda kohtu alla anda ja karistada, kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas? 22. Kas abikaasad on võrdõiguslikud? 23. Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? 24. Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele? 25
Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda valvatakse peamiselt vanglapiiretele paigutatud elektroonilise valve abil. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla hõlmab endas vangla ja arestimaja. Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas. Vanglas on ka eluhoone 300 vahistatule. Vanglakompleksi juurde kuuluvad veel kool, spordisaal, sotsiaaltöö ruumid, kabel ja töökojad. Uudsena terve vanglateenistuse ajaloos loodi Viru vanglasse tugevdatud järelevalvega osakond. Vanglas on ka 250-kohaline noorteosakond, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud ning kõik noored süüdimõistetud. Vange harivad Jõhvi gümnaasium ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus ning tööd annab AS Eesti Vanglatööstus.7 2.2
15) Kas igaühel on õigus elule? Jah, igalühel on õigus elule 16) Kas oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust? Oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadut 17) Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule? Igalühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele 18) Kas kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamata võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga? Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga 19) Millal on isik kuriteos süüdi?
peab seda ka viivitamatult põhjendama. Seega on see säte selleks, et kui kellelgi piiratakse midagi vms, siis saab ta ka kohe vastu vaielda. See on ka selleks, et kui kedagi hakatakse süüdistama, siis see ütleb, milles. Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on
võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
tõenditega tutvumise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu, et siseriiklik õigus ei ole vastuolus direktiiviga ja et kohus ei ole kohustatud pöörduma euroopa kohtu poole direktiivi tõlgendamisel. Lõhmuse kriitika: see on ehtne näide, kuidas El kriminaalõigus on siseriiklikusse õigusesse tunginud. Lõhmus kritiseeris ka RK väidet, et siin ei ole tõlgendamise probleemi. Vahistamismenetluses on asi veel eriti õrn ja tõendid on värsked. Osade tõdendite näitamine vahistatule võib kahjustada menetluse kulgu. Lõhmus pakub välja, et kaitsja peab esitama taotluse tõendite nägemiseks ning prokuröril peaks olema tõendamisekohustus, et miks mingeid tõendeid ei näidata ja kuidas need kahjustaksid menetlust. Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad. Lahenduseks võiks olla veel, et prokuröri ei s.aa sundima tõendeid avaldama, vaid kohus võib siis mitteavaldamise korral tõendid kõrvale jätta ja otsustada nende pinnalt, mida prokurör avaldas.
eest takistada. Hakkas arenema parlamentaarne monarhia. TOO VÄLJA ÕPIKU ABIGA OLULISEMAD ETAPID PARLAMENTAARSE MONARHIA ARENGUS! Õpik alates lk 46. Etapid: 1) 1641. aasta pika parlamendi poolt välja antud seadusaktid Nad tegid seaduse, et parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul, parlament muutus kuningast sõltumatuks. Parlament hakkas kontrollima riigi rahandust. Ministrid pidid hakkama aru andma parlamendile. 2) Isikuvabaduste Akt (1679) vahistatule tuli süüdistus esitada 24 tunni jooksul, vahistada tohtis ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Sellega taheti vältide võimude omavoli. 3) 1689. aastal parlament võttis vastu Õiguste Billi sellega fikseeriti parlamentaarse monarhia põhiseisukohad [kuningas ei saa peatada seaduste toimet ; parlament koguneb regulaarselt (et ei tekiks riigijuhtimises mingisugust lünka); maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi]
Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. kui muudel juhtudel ei saa kaitsja kahe päeva jooksul asuda osalema Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu kriminaalmenetluses, võib uurija või kohus teha ettepaneku valida või sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle määrata teine kaitsja. arusaadavas keeles ja viisil. (31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda kaitseülesandeid täitma või sellest keeldumisest kahe päeva jooksul,
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. või § 1081 lg 7 ettenähtud aja piires asuda kaitseülesandeid täitma või Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu kui muudel juhtudel ei saa kaitsja kahe päeva jooksul asuda osalema sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle kriminaalmenetluses, võib uurija või kohus teha ettepaneku valida või arusaadavas keeles ja viisil. määrata teine kaitsja. (31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda
ajas saadikud laiali, ka Riiginõukogus. Võim läks Cromwelli kätte sõjaline diktatuur (1653-1658), oli väikene parlament, mis aeti varsti laiali. 1660.a. taastati Stuartite monarhia, pidi ka parlamendi kokku kutsuma. Uus kuningas Charles II ei pidanud kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikke kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679.a. Isikuvabaduste Akti (Habeas Corpus Act) inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel, vahistatule tuli esitada süüdistus ööpäeva jooksul. Troonipärimisküsimus Charles II järglaseks tema vend (James II), kes oli katoliiklane, opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi vanema tütre Mary ja tema mehe, Madalmaade asehalduri Oranje Willemi. Uue troonikandidaadi pooldajad viigid, Jamesi pooldajad toorid, nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj. liberaalid ja konservatiivid.
*tagama vahistatu alaealise lapse järelvalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; *selgitama, et füüsilisest isikust kannatanul on õigus pöörduda ohvriabi töötaja poole ja saada riiklike hüvitusi ning millised võimalused on turvalisuse tagamiseks. 5) Inimvabaduse ja inimväärikuse austamine (§ 9) – kohtu vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Kohtu vahistamisotsus peab olema esitatud vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Menetlusosalist tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
annaabi.ee 
