50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keidniit
Õppematerjali autor
Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 3) sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d); 4) koguda vajalikke andmeid; 5) kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst 6) esitleda oma oma tööd hindamiskomisjonile. Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest: 1. Tiitelleht - tiitellehel märgitakse kooli nimetus, töö autor, klass, töö pealkiri, töö liik (uurimistöö ..), juhendaja nimi, töö valmimise koht ja aasta. 2. Sisukord - siin esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb
terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015). Mõnedel lastel on kooli kehalise kasvatuse tunnid ainuke koht, kus nad saavad tegeleda näiteks sulgpalli, võrkpalli, saalihoki, suusatamise jms, sest võib juhtuda, et peres puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada
12 Kahjuks andis Tristan Koskor teada, et ta on meie võistluse ajal Indoneesias, uue klubi juures testimisel ja ei saanud kohtumisele õpilastega tulla. Selleks, et turniir saaks toimuda ja meil jääks aega loovtööd vormistada pidime jalgpalluriga kohtumise ära jätma. Järgmiseks probleemiks oli väravate puudumine. Alguses oli meil plaanis rentida haagis ja tuua väravad Tõrvandi spordihoonest aga saime väravad ikkagi kooli käest. Turniiri päeval panime väravad paika, märkisime väravavahiala ja eelmisel päeval moodustasime alagrupid. Eelnevalt olid tehtud ja välja pandud plakatid turniiri kohta, paika pandud reeglid ja tellitud auhinnad: I koha karikas, parima väravakütti karikas ja parima väravavahi karikas. Kooli poolt saime veel kõigile osalejatele šokolaadimedalid. Kokkuvõttes tuli lahendada palju probleeme, kuid kõik sai lõpuks korda. 13 7
LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö
Täitsime kõik tunnile seatud eesmärgid. 4 1.5. Raporti koostamine Raportit hakkasime koostama nädal peale loovtöö läbiviimist. Raporti koostamine ei osutunud raskeks, kuid oli keeruline muu õppetöö kõrvalt selleks aega leida. Raporti koostamisel tegime koostööd nii omavahel kui ka õpetajaga. Vajalikuks osutusid informaatika tunnis omandatud oskused. Jälgisime ka kooli kodulehelt raporti koostamise juhiseid. 5 KOKKUVÕTE Loovtöö sai minu arvates väga hästi tehtud. Loovtöö läbiviimisel olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Seatud eesmärgid olid jõukohased ja said täidetud. Sain toreda kogemuse, kuidas õpetaja viib läbi kehalise kasvatuse tundi
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4 1.3 Tööriistad ja Töö koht.................................................................4 1.3.1 Akutrell................................................................................................... 5 1.3.2 Trell......................................................................................................... 5 1.3.3 Käsihööv
siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes
siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid