Vaheseinad Kirjandus: = ET2 05030408: " Kipsseinte ja lagede konstruktsioonid" = ETF RT 8210825et: "Vaheseinatarindid" = www.knauf.ee Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 2 Otstarbe järgi liigitatakse Vaheseinad võivad olla:
süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest
Masstoonitud klaas – Masstoonitud kirgas (float) klaas põhineb samuti kirkal klaasil, mille toorainele on lisatud toonivaid pigmente, mis võimaldab saavutada klaasi väiksema läbipaistvuse ja loomulikult ka efektsema visuaalse välimuse. Masstoonitud klaas on pilkupüüdev ja praktiline. Lisaks vähendab toonitud klaas UV- kiirgust, mis aitab kontrollida siseruumide tepmeratuuri. Suurepärane lahendus vaheseinteks, samuti leivnud kasutusvaldkonnad on mööblidetailid. Lamineeritud klaas – Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis plastkile abil omavahel kokku liimitakse. Seda tüüpi klaasi puhul on samuti tegemist ohutu klaasiga, kuna klaasi purunemisel ei lenda tükid laiali, vaid kile hoiab neid koos. Lamineeritud klaasi peamisteks kasutuskohtadeks on ohutust nõudvad paigad, näiteks rõdurinnatised,
Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [8] 2.4. Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis on plastkile(PVB) abil ühendatud. Kui selline klaas murdub, ei lenda killud laiali, sest kile hoiab neid koos. Lamineeritud klaasi kasutatakse klaasliftides, balustraadi, trepi või rõdurinnatise puhul, et vältida kõrgelt kukkumist või siis tööstusettevõtete ja kontorite vaheseinteks, klaaskatusteks või katuseakendeks. Võimalik valida nii kirka kui ka opaalkile vahel. Lamineeritud klaasi millel on spetsiaalne mürasummutav kile kasutatakse tihtipeale ka vaheseintes ja avatäidetes millel peavad olema paremad mürasummutusnäitajad (Sound Control laminaadid). [9] Omadused [9]: puruneb ohtult, katkised klaasitükid jäävad kokku tänu vahekihile;
Plokkide valmistamise uus tehnoloogiline liin on plokkide omadusi oluliselt parandanud. Tagatud on suurem lõiketäpsus, mille tulemusena on plokkide mõõtmete hälbed väiksemad. Tänu saavutatud tihedusele ~ 500 kg/m3 on paranenud plokkide soojusisolatsioonivõime. Poorbetoon on kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis ja kaheksa korda parem kui tavaline raske betoon. Plokid on mõeldud 2…3 korruseliste väikemajade ehitamiseks, vaheseinteks muudel ehitustel. Autoklaavitud kergbetoonplokkidest seinad ( Aeroc, Siporex ). Autoklaavitud kergbetoon on 1920-30-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis leiutatud karastatud kergbetoon, mida valmistatakse ja kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi
kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. Kasutatakse heli- ning soojusislatsiooniks. Poolkõva puitkiudplaat - valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemattemperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 … 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. Sobib vaheseinteks. 8 Puitplaadid Külli Kalbre Kõva puitkiudplaat (Hardboard) - valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade tugevusomadustega ning niiskuskindel. Kasutatakse ehituskonstruktsioonideks. 7. MDF - plaat Uusimaks PKP liigiks on MDF- plaat (Medium Density Fiber Board), mis, erinevalt teistest
15 2.2 Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis on plastkile(PVB) abil ühendatud. Kui selline klaas murdub, ei lenda killud laiali, sest kile hoiab neid koos. Lamineeritud klaasi kasutatakse klaasliftides, balustraadi, trepi või rõdurinnatise puhul, et vältida kõrgelt kukkumist või siis tööstusettevõtete ja kontorite vaheseinteks, klaaskatusteks või katuseakendeks. Võimalik valida nii kirka kui ka opaalkile vahel. Lamineeritud klaasi millel on spetsiaalne mürasummutav kile kasutatakse tihtipeale ka vaheseintes ja avatäidetes millel peavad olema paremad mürasummutusnäitajad. Omadused • Puruneb ohtult, katkised klaasitükid jäävad kokku tänu vahekihile – mis vähendab lõike-ja torkehaavade riski. Pakub kaitset selle eest, et inimesed või objektid kukuksid läbi klaasi
läbipaistvust. Mattklaas hajutab valgust ning on vastavalt töötluse viisile kas osaliselt või täielikult läbipaistmatu. Seetõttu kasutatakse matistatud klaasi peamiselt privaatsuse tagamiseks. Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Eriti populaarne on mattklaasi kasutamine vaheseintes ja dusinurkades. Siidmatid klaasid sobivad eelkõige akendele ja ustele. Klaasid, mille paksus on vähemalt 8mm ning mida on karastatud, sobivad riiuliteks, lauaklaasideks, vaheseinteks ja usteks. Matistatud klaas on töödeldav nagu tavaline klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [4] 3.4 Optiwhite klaas Tavalisel klaasil on loomulikult kergelt rohekas või sinakas toon, mis on optiwhite klaasi puhul viidud miinimumini. Seega kasutatakse optiwhite klaasi eelkõige kohtades, kus soovitakse erilist läbipaistvust või juhul, kui on soov klaasi värvida. Nõnda on eriti kirkast klaasist klaasvitriinid ja muu mööbel, mis
teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. _______________________________ b) Poolkõva puitkiudplaat Valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemat Vaheseinteks temperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 ... 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. ________________________________________________________ Valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade c) Kõva puitkiudplaat tugevusomadustega ning niiskuskindel Ehituskonstruktsioonideks
teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. _______________________________ b) Poolkõva puitkiudplaat Valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemat Vaheseinteks temperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 … 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. ________________________________________________________ Valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade c) Kõva puitkiudplaat tugevusomadustega ning niiskuskindel Ehituskonstruktsioonideks
Palksein ja erinevad avad selles Koostas: Meeli Kams 25 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 26 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 27 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 28 Hoone osad EPMÜ 5. VAHESINAD Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintelt nõutakse piisavalt tugevust ja helipidavust, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlust. Selleks et korteri naabertube eraldav vahesein oleks piisavalt helipidav, peab tema ruutmeetri mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile
rõhtvuuki panna Æ2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. nAvad tellistest vaheseintes kaetakse tavalister/b-sillustega. 46. Plaatidest ja paneelidest vaheseinad. ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade, sanitaarruumide ning saunade seinadeks, kuna on vastupidav niiskusele. On sobiv kasutada tubade vahelisteks vaheseinteks oma hea helineelavuse pärast. ACO vaheseinapaneele kasutatakse samuti bürooruumide ehitamiseks, hotellides ja kauplustes tänu oma heale vastupidavusele löökidele ja heale helipidavusele, aga samuti tänu lihtsale ümberehitamise võimalusele. Tänu lihtsale montaazile ja demontaazile ning heale tulepüsivusele (92mm = A60) on nad kasutusel ka tööstusehituses. viimistlemiselvõib vabalt valida mistahes pinnakattematerjali. ACO pinnal püsib nii värv kui ka tapeet
Vaheseinaplaadid võivad olla kipsit või kipsbetoonist, õõnetega või massiivsed. Neid plaate on Eestis tehtud mõõtudega 800x400mm ja paksusega 80-100mm. Kasutada saab neid kuivades ja normaalniiskusega ruumides mittekandvates vaheseintes. Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m.
(välistöödel ja märgades siseruumides). Suured kipstooted sarrustatakse traadiga, nööriga, puitliistudega jne. Traatsarrus tuleb katta mingi korrosioonikaitsekihiga, sest kips soodustab terase korrosiooni. Tähtsamad kipstooted on järgmised: Vaheseinaplaadid. Neid saab kasutada kuivades ja normaalniiskusega ruumides. Neist tehakse mittekandvaid vaheseinu. Vaheseinapaneelid. Neid on Eestis tehtud kipsist, saepurust ja liivast. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Paneelid on servadest ümbritsetud puitraamiga, mis tugevdab paneeli. Raami kaudu saab ka paneeli kandeseinte külge kinnitada. Ukseavad on paneelidesse juba sisse jäetud. Kipsplaadid. Need on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindlikkuse. Eestis kipsplaate ei toodeta. 156 Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks,
annaabi.ee 
