Nitreerimine. Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide (auru- või vedelfaasis) või nitreerimisseguga (kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe seguga) toimides. Saadud nitroühendeid kasut. lahustite ja lõhkeainetena (nt. nitroglütseriini), nad on ka värv- ja lõhnaainete, ravimite ja muu sellise sünteesimise vahesaadused. Nitreerimine on ka termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse, kulumis- ja korrosioonikindluse ning väsimustugevuse suurendamiseks. Nitreeritakse temperatuuril 500-600 kraadi Celcius'e järgi harilikus amoniaagis, vähem karbamiidi ja tsüanaate sisaldavaid sulandeis. 20-100 tunni jooksul tekib 0,2-0,8 mm paksune rikastatud kiht, mis sisaldab ka nitriide
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine.
tsenter. Nukleofiilse asenduse korral selle tsentri juures osutuks lahkuvaks osakeseks hüdroksiidioon. Teine tähtis omadus on happelisus. Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused. Nad võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid põlevad. Juhitava oksüdeerimisprotsessi abil valmistatakse alkoholidest aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid. Füsioloogilised omadused Alkoholid ise kui ka nende oksüdeerimise vahesaadused on mürgised. Alkoholid on üldiselt narkootilise toimega. Mürgituse korral kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa ja neerusid. Metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. Erakordselt ohtlik on metanool. Üliväikese koguse sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30ml on juba tavaliselt surmav. Ta on veel ohtlik kuna imendub hästi läbi naha ning
Esineb eelkõige viinamarjades (tekib paljudes taimedes fotosünteesil), veres ja mees. Kasutatakse meditsiinis(põh. energ. allikas organismidele), peeglite tegemisel(hõbepeeglireaktsioon C5H11O5CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag ), toiduainete tööstuses(käärit. Joogid, magusainena kondiitri toodetes). Liigtarbimine- rasvumine, kui organism seda ära ei kasuta; eritselundkonna koormus tõuseb. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini . Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Fruktoos- Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena analoogiliselt glükoosiga.
(kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon.
süsinikuga) CH 3 - OH + CH 3 - OH HSO CH 3 - O - CH 3 + H 2 O 2 4 Tekib dimetüüleeter - Alkohole saab: halogeeniühendi ja aluse reageerimisel või alkeeni hüdraatimisel. CH (CH 3 ) 2 - Cl + NaOH NaCl + HO - CH (CH 3 ) 2 CH 3 - CH¬CH 2 + H 2 O CH 3 - CH 2 - CH 2 - OH ! (reaktsioon, mis seob naftat ja alkoholi) ! - Nii alkoholid kui ka nende oksüdeerimise vahesaadused on kas rohkem või vähem mürgised. - Üldiselt on alkoholid narkootilise toimega. Mürgituse korral kahjustavad nad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid. Metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid (alates C ) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. 6 - Erakordselt ohtlik on metanool. Juba 510 ml sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ning pimedaksjäämise. Juba 30 ml on tav surmav
Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused, lihasehaigused, ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. 26. Mükotoksiinide lähteallikad · hallitanud tooraine · toor- või vahesaadused mis sisaldavad toksiine · loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha · toksikogeensete hallitusseente kasutamine 27. Tuntumad helmintoosid on: - askaridoos e. Solgetõbi - difüllobotrioos e.laiusstõbi trihinelloos e. Keeritsusstõbi paelusstõved 28.Helmintoosi nakatumise allikaks on sageli toores või väheküpsetatud kala, pesemata köögiviljad, saastunud joogivesi, kärbsed, muud putukad, isiklike hügieeninõuete mittetäitmine. 29. Peamised toidumürgistuse allikad
· Teratogeenne toime kahjustab loodet (abordid) Osa mükotoksiine on väga termostabiilsed: · ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel, küpsetamisel Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused · röstimisel grillimisel lagunevad aeglaselt (Fusariumi toksiin laguneb 200C juures) Toksiinid hävivad tugevate hapete, aluste toimel. 5.2.Mürgistuse lähteallikad: · Hallitanud toiduained · Toor-või vahesaadused, mis sisaldavad toksiine · Loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha · Toksikogeensete hallitusseente kasutamine Hallitus areneb ka toiduaine sees, mitte ainult pinnal 5.3.Mürgistuste vältimine 1. Tooraine puhtus · Tagada teravilja, puuvilja õigeaegne koristus · Mitte kasutada hallitanud puuvilja hoidiste valmist · Aedvilja õiged hoiutingimused · Vältida hallitanud sööta 2. Hallitusseente leviku pidurdamine
18.Kuidas on glükoosi ainevahetusega seotud teiste toitainete lipiidide, proteiinide ainevahetus? 19.Millises org ühendite dissimilatsioonijärgus toodetakse põhiosa organismis vajatavast ATP-st? *hingamisahelas 20.Fotosünteesi summaarne võrrand. FS lähteained ja saadused. *6 CO2 + 12 H2O * valgusenergiaC6H12O6 + 6O2 +6 H2O (õhust) (mullast) (tingimus) (põhisaadus) (kõrvalsaadus) 21.Valgusstaadiumi lähteained ja saadused *kloroplasti lamellidel *vajalik valguse olemasolu *vahesaadused-NADPH2 *lõppsaadused- O2 *sünteesitakse pimedusstaadiumis vajalik ATP ja NADPH2 *valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks 22.Vee fotooksüdatsioon ja selle tähtsus *e fotolüüs, vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH 2 moodustumine, eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. *moodustub molekulaarne hapnik
heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga
heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas
järgi. Paralleelreaktsiooni tõttu tekib tihti saadustena ainete segu. rohkem gaasi ja rõhu kiire vähendamine kutsub esile gaasi Korrosiooni kindlust tõstab räni (+Si) lisamine. Sulamite 4) Järjestikused reaktsioonid Paljud reaktsioonid kulgevad eraldumise mullikestena. omaduste sõltuvust koostises uuritakse füüsikalis-keemiliste vahestaadiumite kaudu ja tekivad ebapüsivad vahesaadused. Üksikute Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temperatuuri meetoditega, mille tulemuste põhjal koostatakse omadus-koostis staadiumite kiirused erinevad tavaliselt oluliselt ja summaarse kiiruse tõustes. N: eralduvad vee soojenemisel arum seintel vee mulli- diagrammid. Sulamite diagrammid koostatakse termilise analüüsi määrab kõige aeglasema reaktsiooni kiirus. dena
Paral.reaks.i tõttu tek tihti saadustena ainete segu. kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioonid on tekkega ning anoodi- ja katoodireakts-ga. 4) Järjestikused reakts-d Paljud reak-d kulg-d vahestaadiumite kaudu ja C1 ja C2, siis suhe on konstantne ja seda nim. Jaotuskonstandiks ja Anoodireakts-s läheb met ioonidena lahusesse ja vabanevad tek-d ebapüs-d vahesaadused. Üksikute staadiumite kiirused erin-d tav-lt see seos kirjel jaotusseadust s.t. lah-nud aine kontsentratsioonide ekt-d, katoodireakts-des elektronid seot: N: Zn reag-l HC1 oluliselt ja summaarse kiiruse määr kõige aeglasema reak-i kiirus. suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. lahusega, kus on H+ ja Cl ioonid 5) Ahelreaktsioonid Ahelreakts-de puhul tek-d reak-i võimelised osad 6
kulgevad ka teised reaktsioonid. Aktiivsed osakesed tekivad teise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Tekivad vabad radikaalid. Näiteks benseeni oksüdatsioon vesilahuses H2O2 toimel ei toimu, kuid kui lisada Fe(II) soola, siis toimub lisaks Fe oksüdatsioonile ka benseeni oksüdeerumine fenooliks ja difenüüliks. Järjestikused reaktsioonid - keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne produkt on lähteühendiks teisele reaktsioonile, tekivad ebapüsivad vahesaadused (vaba radikaal, aatom, tahkel pinnal adsorbeerunud osake). Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees
heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga
heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga
annaabi.ee 
