..................................................................5 4.2 Inimmõju...........................................................................................................................5 4.3 Kaitse................................................................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................................................................................7 6.1 Iseloomustus......................................................
niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit. 7.
puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisniit · Vahenurme puisniit · Tagamõisa puisniit · Koiva puisniit Puisniitude teke · Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast
all olev kooslus ? Viimase 70 aastaga on puisniitude kogupindala vähenenud peaaegu 1000 korda. Peamised tegurid, mis põhjustavad puisniitude kadumist: maaelanikkonna kahanemine ja linnastumine põllumajanduse muutumine 2010. aastal taotleti Eestis toetusi vaid 703 ha puisniidu hooldamiseks. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti kaitsealused puisniidud: Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Osmussaare puisniit Kasutatud kirjandus http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_ http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=52&Itemid=6 http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit Tänan kuulamast !
Nende pere liikmeid tunti külas kui väga suure tahtejõuga ja kitsi iseloomuga inimesi. Arvatakse, see võib kuidagi olla seoses Tõrvanõmme männiga. On ju mändki kuulus selle poolest, et suudab kehval pinnasel visalt kasvades sageli võimsaks puuks sirguda. 6 Pärnad Kai, Mai ja Riinu Pärn Kai kasvab Halinga vallas Vahenurme külas Allika talu lähedal. Puu ei ole kuigi suur. Tema kõrgus oli 1998. a. mõõtmisel 14 m ja tüve jämedus rinnakõrguselt 308 cm. Tüves on õõnsus. Puu varasema mõõtmise kohta on andmeid 1960. aastast. Siis saadi tüve ümbermõõduks einnakõrguselt 280 cm. Niisiis on pärn poole sajandiga vaid 28 cm jämedamaks muutunud. Kuigi puu ei ole kasvult kuigi võimas, jätab ta oma kummalise, täisnurga all käänduva tüvega üksikuna lagedal künkal kasvades mõjusa mulje
Hiiumaa Sprus 86 20 241 754 9651 Rapla Vigala 86 24 198 860 7271 Lääne-ViruVäike-Maarja 86 45 302 1389 12186 Valga Kommunist 87 19 126 609 9529 Saare Lenini nim. 87 26 98 854 12284 Põlva Räpina ST 87 18 67 744 5496 Pärnu Vahenurme 87 23 89 660 6232 Põlva Värska 87 17 88 451 8653 Järva Estonia 88 17 135 1886 10271 Lääne-ViruHulja 88 11 129 748 5128 Valga Karula 88 6 106 631 7860 Valga Laatre 88 11 102 1273 8732 Valga Ljahhovi nim 88 17 95 1074 9363
Balticu tooted. Osas nimedes tuleks komponentide järjekorda muuta, st rakendada eestipärast omastavalist nimetusmalli. Näiteks Kuld Artur peaks olema ilmselt Arturi Kuld, kui just ei mõelda kullast Arturit (vrd kuldlõvi), galerii Luum ja galerii Vaal võiksid olla Luumi galerii, Vaala galerii (või siis äärmisel juhul Luumgalerii, Vaalgalerii). Ebaeestipärast tagaasendit tuleks vältida eriti kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing Vahenurme, rendiettevõte Suur-Jõe, raadio Tallinn, raadio Tartu. Eesti Sõnumid 3.12.1994 Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1
Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks heinamaadeks Eestis. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim on Nedrema puisniit. 8. Rannaniidud Mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee ajal võib jääda vee alla. Asuvad Eestis peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on mitmekesine, millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg- kärnkonn. Rannaniitusid kasutati varasemalt peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heina tegemiseks
Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki. Euroopas on suuremat liigirikkust leitud üksnes üksikutes metsastepi säilinud fragmentides Lõuna-Venemaal. Puisniidud on haruldaseks näiteks ökosüsteemist, mille liigirikkus ja esteetiline väärtus on inimtegevuse tulemusel kasvanud. Puisniitude 5
rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada. Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama. Raehärradest mõisnikke võis kohata juba Rootsi ajal. 1710. aasta kapitulatsioonides oli rõhutatud aadli ainuõigust mõisatele. Ainult jõukas Riia bürgerkond suutis endale välja kaubelda mõisapidamise õiguse. Oma positsioonide kindlustamiseks asusid rüütelkonnad 1720. aastatel koostama aadlimatrikleid. Ainult matrikliaadlisse kuulujad võisid saada eramõisa omanikuks
Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suureje 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa ST 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414 Pärnu Vahenurme 85 16 93 293 637 3968 878 Pärnu Vändra 85 18 114 218 1217 4057 1289 Pärnu Vändra KS 85 16 135 222 837 5716 1232 Pärnu Audru 86 20 225 276 1499 4025 1924 Pärnu Bolsevik 86 29 202 342 813 4632 760 Pärnu Edasi 86 35 281 331 1033 5526 1855 Pärnu Halinga 86 28 182 251 852 4566 1791
9 Tuntumaks Eesti puisniiduks on kahtlemata Laelatu puisniit Laelatu-Puhtu-Nehatu kaitsealal. Saaremaa kaitsealustest puisniitudest on kuulsamad Tagamõisa ning Viidumäe looduskaitseala puisniidud. Ulatuslikuimad lammipuisniidud asuvad Soomaa rahvuspargis, mille piiresse jääb ka endine Halliste taimestikukaitseala. Ettevalmistamisel on Nedrema ja Vahenurme puisniidukaitsealade loomine. Poollooduslike koosluste majandamise toetamine nüüdisajal. Pärandkoosluste kaitse on tänapäeval võimalik üksnes nende majandamist doteerides. 2001. aastast makstakse kaitsealadel ja potentsiaalsetel kaitsealadel (Natura 2000 alad) maahooldustoetust niitmise ja karjatamise eest. Ökoloogia mõiste ja ökoloogia eri tasandid Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia on nii bioteadus kui ka keskkonnateadus
Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suurejōe 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa S 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414 Pärnu Vahenurme 85 16 93 293 637 3968 878 Pärnu Vändra 85 18 114 218 1217 4057 1289 Pärnu Vändra KS 85 16 135 222 837 5716 1232 Pärnu Audru 86 20 225 276 1499 4025 1924 Pärnu Bolsevik 86 29 202 342 813 4632 760 Pärnu Edasi 86 35 281 331 1033 5526 1855 Pärnu Halinga 86 28 182 251 852 4566 1791 Pärnu Häädemeest 86 21 204 309 632 4319 1147
punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki -Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki -Mäepealse (Saaremaa) . 67 liiki -Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki -Tärkma (Hiiumaa) – 61liiki Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. (võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus sageli kuni 30 taimeliigi ruutmeetril, alvaritel küündib see üksikutes kohtades 40ni) Liigirikkuse põhjused:
annaabi.ee 
